Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni 13. juunil algatatud keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduseelnõu kohaselt soovitakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti suunata Ida-Virumaa programmi tegevuste elluviimiseks.

Keskkonnatasude kasutamise senisest sihtotstarbelisemaks muutmine on teema, mis väärib kaalumist ja dialoogi, kuid kohalike tulude riigieelarvesse laekuvate keskkonnatasudega sidumisega ei tasu kiirustada. Seda mitmel põhjusel.

Esiteks ei ole keskkonnatasude laekumine stabiilne, mistõttu mingil ajahetkel on vahendeid piisavalt, järgmisel hetkel aga puudu. Põlevkivi kaevandusmahud on kokku kuivamas ning õhku paisatavad heitmed, mille maksustamist keskkonnatasud paratamatult hõlmavad, on samuti liikumas vähenemise teed. Maksulaekumine raugeb.

Kui Ida-Virumaa programmi rahastamine oleks seotud keskkonnatasudega, tekiks olukord, et laekuvate keskkonnatasude vähenemisel kuivaks kokku ka toetusmeede (näiteks Ida-Virumaa programm).

Teiseks vähendab seadusega riigieelarve tulude sidumine riigieelarve paindlikkust. Regionaalseid erisusi leevendavaid meetmeid oleks keeruline välja töötada või muutuvatele oludele vastavalt kohandada, kui eelarvevahendid on erinevate otsuste kaudu juba ette "lukku" löödud. Vaba raha lihtsalt ei ole. Praegu võib olla probleem Ida-Virumaal või Kagu-Eestis, kuid tulevikus ei ole välistatud probleemikolde liikumine mõnda teise Eesti piirkonda.

Eeltoodu ei tähenda, et keskkonnatasusid ei ole ettevõtlus- või elukeskkonna parendamiseks üldse mõeldav kasutada. Kindlasti on ja kaudselt moodustavad nad ka praegu osa Ida-Virumaa programmi finantseerimisallikatest.

Tasud loodusressurssidelt saavad olla osaliselt kohalikud maksud, või vähemalt omavalitsusele tagasisuunatud maksud, laekudes omavalitsuste eelarvetesse ning olles mõeldud eelkõige just eelnimetatud probleemidega tegelemiseks.

Valitsusel on lähiaja plaanides täpsemalt analüüsida, kuidas laiendada kohalike omavalitsuste maksustamisõigusi. See hõlmab näiteks maamaksu, tasusid loodusressurssidelt ning külastustasusid.

Valitsuse tegevusprogrammis on võetud eesmärgiks suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Analüüs ja ettepanekud valmivad 2020. aasta jaanuaris.

Lisaks tehakse ettepanekud keskkonnatasude omavalitsustele tagasisuunamiseks, et leevendada loodusvarade kasutuselevõtuga kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Tähtaeg on 2020. aasta jaanuar.

Kindlasti on eraldi teemana aktuaalne ka Ida-Virumaa programmi lisaraha suunamine, mida hakatakse sisulisemalt arutama sügisel riigieelarve menetlemise käigus.