Narva-Jõesuu linn sai kolmandiku oma eelarvetulust Narva karjääri põlevkivi kaevandustasudest ja vee erikasutuslubadest - kokku üle pooleteise miljoni euro aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel aastal tõmbab Eesti Energia kaevandamist koomale ja Narva-Jõesuu tulubaas väheneb tervelt kümnendiku võrra.

"Meie poolt on tehtud teoreetiline prognoos, et aasta lõpuks võib-olla saame kuni -700 000 eelarvesse. Esimese kvartali saime -150 000 ja selle nädala alguses saime selle aasta teise kvartali tulemused, mis näitasid, et selle aasta lõpuks meil on eelarveauk rohkem kui pool miljonit," tõdes Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Augustis hakatakse Narva-Jõesuus koostama negatiivset lisaeelarvet. Juba alustatud projektidest, näiteks jalgrattateede ja sotsiaalmaja ehitusest ei loobuta, kuid näiteks varem kavandatud projekteemishanked jäetakse paremaid aegu ootama. Ehk saabuvad need tuleval aastal koos uute keskkonnatasudega.

"Nendes keskkonnatasudes, mis hakkavad meile laekuma alates järgmisest aastast, on kaks komponenti: üks nendest on seesama põlevkivi töötlemine ja teine on põlevkivituha ladustamine ja hoidmine meie omavalitsuse territooriumil. Meie leiame, et võib-olla järgmine aasta ei ole nii must puhtalt sellepärast, et kui siit kaob ära osaliselt see saadav tulu, siis sealt võib-olla tuleb midagi juurde, aga kindlasti see ei ole võrdväärne sellega, kui palju me kaotame," rääkis Iljin.

Energeetikute eelseisvad koondamised ja tööseisakud Narva-Jõesuu linna eriti ei puuduta, sest enamik elektrijaamade töötajatest elab teistes Ida-Virumaa linnades linnades.