Seda, millises mahus on valitsus nõus tehase rajamisele õla alla panema, ei ole veel Aasa sõnul lõplikult otsustatud, ent jääks alla kolmandiku tehase kogumaksumusest, mis esialgsete arvutuste järgi võib olla umbes 600 miljonit eurot.

"Eelkõige me näeme, et seda on võimalik toetada CO2 rahastamisest, aga on ka alternatiiv, et teha aktsiakapitali sissemakset. Nii, et siin on kaks varianti. Seda määra ei ole valitsus veel otsustanud. Selle juurde me saame kuskil sügisepoole tagasi tulla," ütles Aas ERR-ile.

"Me tahaks omalt poolt anda sõnumi ettevõtjatele, et riik on valmis seda toetama. Aga teiselt poolt peab olema ka ettevõtjatel valmidus seda investeeringut ette võtta, sest tegemist ei ole sugugi odava investeeringuga," lisas Aas.

Aas: koondamisi tuleb vähem, kui arvati

Kui juuni alguses tunnistas ERR-ile, et CO2 kvoodi hinnatõus võib tuua kaasa kuni 1000 inimese tööta jäämise Ida-Virumaal, siis reedel Aas enam Ida-Virumaa olukorda nii mustades toonides ei näinud.

"Vaadates tänast olukorda CO2 hinnaga kindlasti energiasektoris muutused tulevad. Samas on meil riigil kui omanikul ootus, et oleks reserv elektritootmise jaoks olemas, ehk see on ka kohustus ka Eesti Energiale hoida katlad töövalmiduses, see tähendab, et hoida ka inimesi. Et oleks võimalik katlad tööle panna. Nii, et kindlasti see koondamiste number ei saa olema nii suur, kui sellest on täna räägitud," sõnas Aas.

Ida-Virumaa olukorda leevendab Aasa sõnul ka eelpool räägitud valitsuse otsus põlevkivi rafineerimistehase toetamise kohta, aga ka biomassi kasutamise võimaldamine.

Aas rääkis, et lähiajal on plaanis minna Ida-Virumaale olukorda selgitama koos peaminister Jüri Ratasega. "Nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis meil energeetikutele ja kaevuritele sõnumeid edasi öelda on ja ma loodan, et see natuke ka neid rahustab," lausus Aas.

Neljapäevasel kabinetiistungil oli Aasa sõnul arutelu all ka see, et põlevkivi kasutamine tuleb viia üle õlitootmisele, et anda signaal ettevõtjatele, et õlitehaste käigushoidmiseks ja rajamiseks.