Tööta jäävad energeetikud erasektorist samaväärset palka ei saa
Ida-Viru elektrijaamades töö kaotavad energeetikud sooviksid samaväärse palgaga erialast tööd, kuid ettevõtjate arvates on nende palgaootused erasektori jaoks liiga kõrged.
Elektritootmise kriis seab elektrijaamade töötajad raske valiku ette: kas leppida kodukandis väiksema palgaga või minna mujale õnne otsima. Hiljuti Eesti elektrijaama külastanud president Kersti Kaljulaidi sõnum, et põlevkivienergeetika aeg on otsa saamas ja sellega hõivatud inimestele peaks tagama kiire ja sujuva ülemineku teistesse majandussektoritesse, mõjus ametiühingutele külma dušina. Narva Energia ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi arvates pole energeetikutele Ida-Virumaal samaväärset tööd.
"Meile näidati töötukassa paberit, et meil on siin väga palju töökäsi vaja. Kuid esiteks on palgatase väga madal ja teiseks ei sobi pakutavate töökohtade profiil meie töötajatele. Kas energeetikud peavad siis küünetehnikuteks ümber õppima? Kui algavad sundpuhkused, siis spetsialistid ei hakka kodus taevamannat ootama, vaid lähevad mujale tööd otsima," rääkis Zaitsev.
Statistikaameti andmeil oli aasta algul elektritootmises keskmine brutokuupalk üle 2000 ja mäetööstuses üle 1600 euro. Samas kui Ida-Virumaa keskmine brutokuupalk oli veidi üle 1100 euro. Narvas tegutseva elektrimootorite tehase OÜ Waldchnep juhatuse esimehe Aare Pihelgase arvates on elektrijaamade töötajate palgaootused liiga kõrged.
"Minu seisukoht on see, et nad on ülemakstud seal. See on riigiettevõte ja neil palk ei ole üldse küsimus, aga eraettevõtja ei saa sellist palka pakkuda ja Narvas ei ole neid ettevõtteid üldse mitte palju, kes pakuvad 1800-eurost keskmist palka. Siin peab oma soovidega olema reaalsuses. Aga teisest küljest väita, et Ida-Virumaal ei ole töökohti, see on kommunikatsioonimüra," sõnas Pihelgas.
Pihelgase sõnul võtaks nad päevapealt tööle 20 inimest, kuid töö nõuab väljaõpet ja alustama peaks 800-eurosest brutopalgast, mis võiks ajaga kerkida kuni 1500 euroni. Kuid selle vastu Narvas huvi pole.
"Mitte ühtegi inimest ei ole elektrijaamadest küsinud meie käest tööd. Me otsime inimesi tikutulega ja siis nagu keegi isegi ei küsi. Nad võib-olla küll ei leia oma vastava spetsialiteedile oma tööd, sest kui üks sektor ära kaob, siis järelikult tuleb orienteeruda ümber millelegi muule," ütles Pihelgas.
Enefit Energiatootmise andmeil algavad juuli keskpaiku elektrijaamades töötajate sundpuhkused ning kui turuolukurd sügiseks ei muutu, siis võivad töö kaotada umbes 500 inimest.
Toimetaja: Urmet Kook