Läti kutsus Moskva saluudi asjus samuti Vene diplomaadi välja
Läti välisministeerium teatas neljapäeval, et seoses Moskvas käesoleval aastal korraldatava nn võidusaluudiga kutsuti ministeeriumisse välja Venemaa suursaadiku kohusetäitja Vadim Vassiljev.
Chargé d'affaires'i ehk hetkel puuduva suursaadiku ülesandeid täitva kõrgeima diplomaadi väljakutsumisest teavitas välisministeerium pressiteate vahendusel, vahendas Läti ringhääling.
"Läti mõistab kõige karmimalt hukka viimasel ajal Venemaal levivad katsed rehabiliteerida Stalini ja Hitleri koostöös sooritatud kuritegusid, sealhulgas Molotov-Ribbentropi pakti. On äärmiselt küüniline korraldada selle pakti sõlmimise 80. aastapäeval ilutulestikku Balti riikide pealinnade "vabastamise" auks," kirjutati pressiteates.
"Kuigi me tervitame võitu natsismi üle, soovime me maailmale meelde tuletada, et Läti, Leedu ja Eesti jaoks saabus vabaduse ja iseseisvuse taastamine 45 aastat hiljem, sest Punaarmee saabumine tähendas Nõukogude okupatsiooni uut algust," lisas välisministeerium.
"Venemaa saatkonna esindajat sai teavitatud sellest, et pidulikku saluuti, mida on Moskvas kavas korraldada tähistamaks 75 aasta möödumist Riia vabastamisest Nõukogude vägede poolt ja Saksa okupatsiooni käest, tõlgendab Läti pool kui vastuvõetamatut ja ebasõbralikku tegu," märkis ministeerium lõpetuseks.
Läti välisminister Edgars Rinkevics jagas Riia seisukohta ka oma Twitteri-kontol.
Foreign Ministry of Latvia summoned charge d'affairs of Russian Embassy to protest recent attempts by Russia to justify Hitler-Stalin pact that was concluded in 1939 causing WWII and temporary loss of independence of the Baltic states. This is a cynical attempt to rewrite history
— Edgars Rinkēvičs (@edgarsrinkevics) July 11, 2019
Leedu mõistis hukka Vilniuse ja Kaunase vallutamise tähistamise
Leedu diplomaadid esitasid Vene suursaatkonnale neljapäeval protesti seoses Vene otsusega tähistada ilutulestiku ja suurtükisaluudiga Vilniuse ja Kaunase vallutamist Teises maailmasõjas.
Leedu välisministeerium rõhutas, et nõukogude okupatsioon ei toonud Leedule pärast natside väljaajamist vabadust.
"See on küüniline ja provokatiivne käik, kuivõrd läheneb Teiseks maailmasõjaks ja Leedu okupeerimiseks tingimused loonud Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide 80. aastapäev," märkis ministeerium.
Ministeeriumi teatel plaanib Venemaa Lääne sõjaväeringkond tähistada Vilniuse vallutamist laupäeval suurtükisaluudiga ja Kaunase vallutamist tähistatakse 1. augustil.
"Liitlaste võit natsismi ja natsiideolooogia üle on väga oluline Leedu ja kogu Euroopa saatuse jaoks. Aga Teise maailmasõja lõpp ei toonud Leedule vabadust, sest see tähendas uue, Nõukogude okupatsiooni algust, mis kestis pea pool sajandit ja tõi tragöödiaid Leedu elanike jaoks," teatas ministeerium.
"Pärast seda kui Nõukogude armee Natsi-Saksamaa välja ajas, loodi Nõukogude okupatsioonistruktuurid, Leedu elanikud said osaks küüditamisele ja repressioonidele ning Leedu ühiskonnale, majandusele ja loodusele tehti suur kahju."
Ministeerium lisas, et neil põhjustel on Leedu jaoks vastuvõetamatu Venemaa otsus tähistada Leedu ja teiste Ida- ja Kesk-Euroopa linnade vallutamist.
"On põlastusväärne, et Vilniuse 'vabastamist' tähistatakse nädalal, kui ei antud viisat grupile noortele leedulastele, kes plaanisid minna Vene Föderatsiooni aladele Nõukogude võimude poolt küüditatud leedulaste haudadele. Venemaal paluti taas hoiduda selektiivsest suhtumisest Teise maailmasõja ajalukku ja lõpetada Leedu Nõukogude okupatsiooni eitamine," teatas ministeerium.
Eesti kutsus Vene suursaadiku välja kolmapäeval
Välisministeerium kutsus kolmapäeval välja Venemaa suursaatkonna esindaja ning avaldas protesti seoses ilutulestiku korraldamisega Moskvas 22. septembril.
Välisminister Urmas Reinsalu nimetas teisipäeval sotsiaalmeedia postituses provokatiivseks sammuks teadet ilutulestiku korraldamise kohta Vene Föderatsioonis Tallinna taasokupeerimise 75. aastapäeval septembrikuus, ning palus ministeeriumil Vene suursaadiku välja kutsuda.
"Teine maailmasõda tähendas Eesti Vabariigile nii natsliku Saksamaa kui Nõukogude Liidu okupatsiooni. 1944. aastal Saksa vägede lahkumise järel astus Tallinnas ametisse põhiseaduslik Eesti Vabariigi valitsus. Tallinna taasokupeerimise tähistamine saluudiga pidupäevana ei ole aktsepteeritav," kirjutas Reinsalu (Isamaa).
"Palun välisministeeriumil puutuvalt sellesse sammu kutsuda välja suursaadik ning väljendada protesti Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas." Välisminister lisas, et Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse katkematus on alus meie riiklusele nii täna kui homme. "See samm on ümmarguse aastapäeva mõttes seda küünilisem, et tänavu on ka Molotov-Ribbentropi pakti 80. aastapäev."
Nõukogude väed jõudsid 22. septembril 1944. aastal Tallinna, kust Saksa väed olid selleks ajaks lahkunud. Pika Hermanni tornis lehvis siis sinimustvalge lipp ning ametis oli Otto Tiefi valitsus.
Nõukogude armee veteranid ja osa venekeelsest elanikkonnast tähistab 22. septembril Tallinna Saksa okupantidest vabastamise aastapäeva.
Moskvas korraldatakse 2019.-2020. aastal Nõukogude kangelaslinnade ja Euroopa riikide pealinnade vabastamise puhul 17 pidusaluuti.
2019. aastal lastakse Moskvas aupauke veel Bresti (28. juuli), Kaunase (1. august), Chișinău (24. august), Bukaresti (31. august), Tallinna (22. september), Riia (13. oktoober) ja Belgradi (20. oktoober) vallutamise puhul. 2020. aastal tähistatakse Varssavi (17. jaanuar), Budapesti (13. veebruaril), Bratislava (4. aprillil), Viini (13. aprillil), Berliini (2. mail) ja Praha (9. mail) vallutamist.
Tänavu on Moskvas olnud saluut juba Odessa (10. aprill), Sevastopoli (10. mai) ja Minski (3. juuli) tagasivallutamise puhul.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS