"Kui me räägime üldiselt sellest, kas võiks olla üks ja pikem tähtaeg teatud ametikohtadel, siis mina isiklikult seda toetan. Ta võikski olla üks ametiaeg nii riigi peaprokuröril, nii politsei- ja piirivalveameti peadirektoril kui ka kaitsepolitseiameti peadirektoril, aga ta peaks olema pikem kui viis aastat. Ta võiks olla kas seitse, kaheka või isegi kümme aastat," lausus Aeg.

"Eeskätt just sellepärast, et kõik on inimesed ja kui on ikkagi ambitsioon saada selleks teiseks ametiajaks ametisse, siis võib juhtuda, et tekib selline säästlik suhtumine oma otsustesse selleks, et tagada võimalikult positiivne pinnas selleks, et olla nimetatud tagasi teiseks ametiajaks. Kui on üks ametiaeg, siis ei ole vaja seda."

Praegusele, teist ametiaega soovivale riigi peaprokurörile Lavly Perlingule seda Aegi sõnul ette heita ei saa. "Ta on küllalt otsekohene ja julge oma otsustes olnud," lausus Aeg.

Aeg rääkis, et ametiaeg võiks olla pikem kui viis aastat seetõttu, et nendes valdkondades üsna tihti juhi visiooni elluviimine eeldab õigusraamistiku või isegi seaduse muutmist, mis on üsna pikk protsess.

"Viis aastat ei pruugi olla piisav aeg selleks, et sa jõuad oma välja pakutud ideest selle elluviimise ja rakendumiseni. Et ei tekiks situatsiooni, et enne vahetub organisatsiooni juht ja ta hakkab kohe omapoolseid muudatusi tegema. See kindlasti ei ole hea organisatsiooni tervisele. Organisatsioonidel on vaja teatud aega töörahuks ja kindlustundeks," rääkis Aeg.

Aeg, kes toetab Lavly Perlingi jätkamist riigi peaprokurörina ka teisel ametiajal, ütles, et loodab Perlingu kandidatuuri vastu oleva EKRE oktoobrikuuks ümber veenda.

Aeg rääkis, et ta ei ole EKRE juhi ja siseministri Mart Helmega sellest rääkinud, et kes võiks EKRE arvates lisaks Lavly Perlingule riigi peaprokuröri kandidaat olla. "See oleks ka pretsedendi loomine, kui teine minister hakkab mitte oma valitsemisalas proovima neid otsuseid korrigeerida. Igal ministril on ikkagi oma vastutusala ja igaüks peab ise oma asjadega hakkama saama," sõnas Aeg.

Aeg: ühiskondlik debatt prokuratuuri tegevuse üle on vajalik

Raivo Aeg nentis, et prokuratuur satub paratamatult poliitiliste debattide keskmesse, sest tihtipeale puudutavad menetlused just poliitikuid. "Seda ei ole võimalik vältida. Kui ikkagi on menetluses kriminaalasjad, kuhu on ühel või teisel moel seotud kas erakonnad, üksikud poliitikud või muus mõttes isikud, kes pälvivad avalikkuse kõrgendatud huvi, siis see toob alati ühiskonnas diskussiooni lauale," lausus Aeg.

Aeg märkis, et see on loomulik ja isegi vajalik. "Igasugune ühiskondlik debatt selle üle, kas üks või teine avaliku elu tegelane, poliitik või erakond on ühiskondlikke kokkuleppeid või seadusi rikkunud ja sellele hinnangu andmine, on ühiskonnale vajalik ja on ka ühiskonda tervendav," sõnas Aeg.

"Mina ei näe selles küll midagi halba, kui meil toimuvad ka kriminaalmenetluste üle sellised avalikud debatid, on nad siis meedias või kuskil mujal, kus kujundatakse teatud hoiakuid ja peegeldatakse ühiskonna arvamusi nendele samadele isikutele, kelle üle see kriminaalmenetlus käimas on," lisas ta.

Küsimusele, mida arvab Aeg ettepanekust, et peaprokuröri valiks tippjuhtide valikukomisjon või mõni muu sarnane ekspertidest koosnev komisjon, vastas Aeg, et ta ei ole sellele vastu, aga samas ei pea ta seda ka vajalikuks.