Rahandusminister Martin Helme ütles kolmapäeval Postimehes ilmunud intervjuus, et tema hinnangul ei tohiks Eesti kohtusüsteemist kõrgemal üldse mingit instantsi olla, viidates EKRE seisukohale, et Eestil pole mingit kasu kuuluda Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse, isegi kui see annab Eesti kodanikele võimaluse pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

 "Minu hinnang on et meil on kindlasti vaja Euroopa Inimõiguste Kohust. See tagab euroopalikest väärtustest lugupidamise ka Eesti vabariigis. See on minu arvates lausa üks osa põhiõigustest, et kohtupidamine oleks lõpuni igakülgne ja et kaebeõigus oleks tagatud. Euroopasse pöördumise õigus on väga oluline," ütles Aeg.

Erakonna Isamaa liikmest justiitsministri sõnul pole ta sel teemal Martine Helme ega ühegi teise koalitsioonipartneri EKRE liikmega varem rääkinud.

"Minu jaoks tuleb see (Helme seisukoht – toim.) täiesti uudisena, sellepärast et see on üks osa õigusriigist, pöörduda oma probleemidega inimõiguste kohtusse, kui inimesele tundub, et siseriiklik kohtuotsus ei ole tema eesmärke rahuldanud," märkis Aeg.

"Seda, kas inimõiguste kohust on meil vaja või mitte, seda me arutanud ei ole me ei oma fraktsioonis ega koalitsioonipartneritega, sest me oleme seda siiani pidanud iseenesestmõistetavaks," lisas minister.

Helme oli Postimehe intervjuus kriitiline ka riigikohtu suhtes, öeldes, et "kohtunikud poliitikat tehes selgelt väljuvad oma tööpõllult ja võtavad endale õiguse olla parlament". Helme avaldas lisaks arvamust, et kui kohtunikud teevad poliitikute arvates poliitilisi kohtuotsuseid, siis poliitikud ei pea hakkama neid rakendama.

Aegi hinnangul ei tee riigikohus kindlasti poliitilisi otsuseid.

"Meil on põhiseadusega väga selgelt võimude lahusus paika pandud ja põhiseaduslik järelevalve funktsioon on riigikohtul olemas, nii et see ei ole mingisuguse poliitilise privileegi võtmine, vaid nende seadusest tulenev kohustus põhiseadusega vastavust hinnata ja oma seisukohta väljendada. Aga kindlasti ei tee riigikohus poliitilisi otsuseid, nad teevad õiguslike otsuseid," ütles ta.

Aegi sõnul võib mõnel poliitikul riigikohtu politiseerituse mulje tekkida, kui kohus annab hinnangu mõnele parlamendi vastuvõetud seadusele.

"See veelahe mõnikord tekib, kui kohus hindab parlamendis ehk seadusandlikus kogus vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja asub teisele seisukohale," märkis ta.

Paet peab Euroopa Inimõiguste Kohut eestlastele vajalikuks

Ka Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti hinnangul on inimõiguste täieliku tagamise kindlustamiseks vajalik Euroopa Inimõiguste Kohus.

"Inimõiguste kaitse tagamiseks ei saa olla midagi liiga palju. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma objektiivsust ja tõhusust väga hästi tõestanud," ütles Paet.

"Samas kui mõni Eesti valitsuse liige ei ole sellega rahul, minugi pärast – reformime seda valitsust, vahetame inimesi välja. Aga öelda, et Euroopa Inimõiguste Kohus pole Eestile vajalik, on tegelikult piinlik," lausus Paet.

Samuti on piinlikud katsed järjekindlalt Eesti kohtusüsteemi sõltumatust õõnestada, lisas ta.