Keskerakond tunnistas end süüdi varjatud annetuste vastuvõtmises ja sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, mille järgi maksab 25 000 eurot riigikassasse ja saab lisaks veerand miljoni eurose tingimisi karistuse. Sellega maksavad Keskerakonna praegused juhid partei eelmise esimehe Edgar Savisaare tegevuse eest.

Tõsi on see, et pärast seda, kui kohus tunnistas Savisaare tervise nii kehvaks, et kohtupidamine tema üle ei ole võimalik, algaski kokkuleppemenetluste jada. Mitmed selle protsessi kohtualused tunnistasid oma süüd ja läksid prokuratuuriga kokkuleppele, mis lõpetas ka nende jaoks selle pika kohtuloo.

Täiesti loogiline ja mõistlik, nii prokuratuuri kui ka kohtualuste vaatenurgast.

Nüüd on see heitmas varju prokuratuurile ja riigi peaprokurörile Lavly Perlingule. Tema ametiaeg lõpeb tänavu sügisel, isamaalasest justiitsminister Raivo Aeg tegi talle ettepaneku jätkata samal kohal, kuid EKRE juhid soovivad ta välja vahetada. Üks ekrelaste etteheide Lavly Perlingule on pärit "süvariigi" kõikvõimsuse uskumisest. Nimelt pole EKRE esimees, siseminister Mart Helme varjanud, et tema arvates on prokuratuur tegelenud poliitiliste tellimustöödega ja Savisaare protsess olevat üks selle näidetest.

Nii on riigi peaprokurör kahe kivi vahel. Kui prokuratuur alustas Savisaare ja Keskerakonna uurimisega, nimetati seda poliitiliseks. Kui prokuratuur tõmbab praegu samas asjas otsi kokku ja läheb kohtualustega kokkuleppemenetluse teed, on need oponentidele jälle poliitilised otsused.

Üheks probleemiks on peaprokurör Perlingu ja peaminister Ratase kevadine kohtumine, õigemini selle selgitamine ajakirjandusele. Jüri Ratas, kes on ka Keskerakonna esimees alates novembrist 2016, kohtus tänavu aprilli alguses Perlinguga, kuid seda pole valitsusjuhi kalendris, mistõttu jäi tema büroo juhataja hätta Äripäeva vastavale päringule vastamisega. Perling seevastu kinnitas, et on Ratasega kohtunud ja möödaminnes oli jutuks ka Keskerakonna kriminaalasi.

Sellest kõigest sündis ajakirjanduslik küsimus või oletus "Uus ametiaeg Keski soosivate kokkulepete hinnaga?".

Kujutagem seda korraks ette. Kas tõesti saaksid aastal 2019 käia Eestis asjad nii, et peaminister küsib peaprokurörilt, kas ta tahab ametis jätkata ja pärast jaatavat vastust lepivad nad kokku, et prokurör sõlmib Keskerakonnaga neile kohtusaaga lõpetaja karistuskokkuleppe ja Ratas aitab tal jääda edasi prokuratuuri juhiks?

See võiks olla kehvapoolse filmi või raamatu stsenaarium, aga mitte tegelik elu. Lavly Perling ei saa kohtuasjades või kriminaalmenetluses üksinda otsuseid teha või korraldusi anda. Temaga ühes majas töötab kümneid inimesi ja pole kahtlust, et vähemalt osa prokuröridest ei vaikiks, kui nad näeksid mingit poliitilist käsi-peseb-kätt tehingut.

Võime küsida prokuratuurilt ja Lavly Perlingult, miks mitmed kohtueelsed menetlused venivad ja kas mõnikord ei ole liiga kergekäeliselt esitatud näiteks toimepiirangu rikkumise kahtlustust või süüdistust, mis lõpeb mittemillegagi, kuid rikub inimeste elu. Paraku on neid küsimusi põhistavad näited olemas.

Aga jutud prokuratuurist kui "süvariigi" osast, mis tõmbab poliitilisi niite? Need jutud on juba räägitud. See oli kolm aastat tagasi, kevadel 2016 Tallinna TV-s, kus linastus viieosaline vandenõuteooriatest kantud ja Edgar Savisaart süütu ohvrina näidanud teleseriaal "Savisaare protsess".

Vähemalt Tallinna TV-s, mille rahastamist uus linnapea Mihhail Kõlvart koomale tõmbab, sellele seriaalile ei ole järge tulemas.