Ülemaailmne Postiliit on 1874. aastal loodud organisatsioon, mis 1948. aastast tegutseb ÜRO haldusalas. Organisatsioon koordineerib ülemaailmset posti liikumist. Möödunud aasta oktoobris teatas USA, et ei ole rahul organisatsiooni tööga, täpsemalt selle rahvusvaheliste pakkide eest arvestatava tasumääraga.

Peamiselt leidis USA, et Hiina on jätkuvalt määratletud arengumaana, mistõttu nende pakkide saatmise tasu on ebaõiglaselt madal. Näiteks Ameerika idarannikult läänerannikule paki saatmine on kallim, kui Hiinast USA-sse paki saatmine. Ühendriikide hinnangul sisuliselt subsideeris riik Hiina pakkide saatmist näiteks 2017. aastal 170 miljoni dollariga.

Eesti Posti kommunikatsioonijuht Kaja Sepp ütles, et sisuliselt on Ülemaailmne Postiliit kokku leppinud riikide tasemel rahvusvahelise postipakkide vedamise tasudes, mille üks eeldus on laialt võttes solidaarsus, et riiki saabuvad ja riigist lahkuvaid pakke on enam-vähem võrdselt.

USA-d häirib tema sõnul just see, et on tekkinud eksport- ja importriigid ja näiteks Hiinast lähtuvaid saadetisi on märgatavalt rohkem kui vastupidi. Donald Trumpi administratsiooni väide, et USA maksab osaliselt kinni Hiina e-kaubanduse, on laias laastus tõene, lisas Sepp.

"Kindlasti ei ole Trumpile meelepärane, et USA Post toetab Hiina e-kaubanduse arengut. Samas võib siin näha ka väga praktilist põhjust – USA Post on sügavas kahjumis. Eelmisel aastal oli USA postiteenistuse kahjum 3,9 miljardit dollarit – see on rohkem kui 10 miljonit dollarit päevas. Langenud kirjatulud, võrgustiku ülal hoidmise kulude kasv ning ebaõiglaselt madalad rahvusvahelised tasud teistel postidel on kahjumi peamised põhjused, millele lisanduvad ka veel suured pensionikulud endistele postiametnikele," ütles Eesti Posti juht Ansi Arumeel.

Olukorra muutmiseks teatas USA möödunud aastal, et astub Ülemaailmsest Postiliidust välja. USA plaanib alates selle aasta oktoobrist viia rahvusvahelise posti liikumise kahepoolsete lepingute põhiseks. "Kui USA lahkub Postiliidust, siis rahvusvaheline post liigub bilateraalsete lepingute alusel. Nimelt sõlmivad postiteenuse osutajad omavahelised lepingud rahvusvahelise posti edastamiseks," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent.

"Eestist USA-sse pakkide saatmine võib muutuda kulukamaks," lisas ta. "Peamine mure, kui USA lahkub, seisneb selles, kas teised riigid jälgivad nende eeskuju. Siis võib Ülemaailmne Postiliit kokku variseda. Kui kõik teised riigid jäävad, siis saab Ülemaailmne Postiliit kohaneda situatsiooniga."

Viimase võimalusena on Ülemaailmne Postiliit olukorra lahendamiseks kutsunud kokku erakorralise koosoleku, mis peaks toimuma 24. ja 25. septembril. "Loodan, et olukord laheneb viisil, mis võimaldab Ameerika Ühendriikidel jätkata Ülemaailmse Postiliidu liikmena," kirjutas Postiliidu juht peadirektor Bishar Hussein kirjas liikmesriikidele.

Kui Genfis toimuval erakorralisel koosolekul lepitakse kokku tasude osas, siis igal juhul tähendab see tasude tõstmist, märkis Reilent. "Samas Eesti jaoks ei ole tegemist automaatse postiteenuste tasude tõstmisega, vaid Eestis määrab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister oma määrusega kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetava taskukohase tasu suuruse," lisas ta.