Vanasti

Mäletate, kuidas asjad vanasti olid? Vanasti, see tähendab umbes 15 aastat tagasi. Siis, kui ainuke koht, kus oli võimalik demonstreerida oma kibedust, lollust ja õelust, olid internetikommentaarium. Siis, kui nende kirjutamiseks oli veel vaja juhtmega internetti ja arvutit ning kommentaare kirjutades püüti veel varjunimede taha pugedes anonüümseks jääda.

Vanasti oli siis, kui see, kes oli (isegi kui anonüümselt) midagi eriti lolli või õelat öelnud, järgmisel hommikul seda päriselt häbenes ja püüdis öeldut kas ära kustutada või lahjemaks seletada. Siis, kui väljend "reidikad" ei olnud seotud Tallinna liikluskorraldusega, vaid tähendas neid veel harvasid napakaid, kes endast tehtud pilte internetti teistele hindamiseks üles laadisid.

Vanasti oli siis, kui blogid olid äge ja uuenduslik asi ning paljudele tundus, et ka tuleviku ajakirjandus. Siis, kui isegi oravapoliitik Jürgen Ligi jaoks oli veel liiga raju soovitada ajakirjanik Kalle Muulile "Statoili stardipaketti" ehk sisuliselt enda põlemapanemist.

Vanasti oli siis, kui võimulolijate seisukohtade teadasaamiseks oli vaja neid päriselt intervjueerida, pressikonverentsile minna või neid suisa mööda tänavaid taga ajada. Vanasti oli siis, kui Edgar Savisaar ja Tõnis Palts olid veel arvestatavad poliitikud ja kui sõnad "varjab massihävitusrelvi" tundusid tõesed, kui USA välisminister nii ÜRO-s avalikult ütles.

Praegu

Nüüd aga pole vanasti, vaid praegu. Praegu tähendab seda, et poliitiline kommunikatsioon käib üha enam läbi sotsiaalmeedia, et ametlik ja rahvapärane segunevad üha enam ning voorimeeste kõnepruuk imbub igale poole, kaasa arvatud riigikogu kõnepulti.

Praegu tähendab seda, et üks valitsuspartei kujutab endast sisuliselt perefirmat ning et minister, kes end vaese mehe Donald Trumpiks peab, kiitleb parlamendi ees alfaisasusega, kandes samal ajal selliseid sissepoole peegelklaasidega vaimseid prille, et tal ei tule kordagi pähe, kui hale ja piinlik ta eneseimetlus tegelikult on.

Praegu tähendab seda, et meediast joonistub üha selgem pilt sellest, et Jüri Ratas on peaminister EKRE juhitud valitsuses ning et ei valitsusjuht ega opositsioonilised oravapoliitikud pole suutnud oma mannetute säutsudega seda kuvandit muuta. Praegu tähendab seda, et peaministri lõputu lootus partneri ümberkasvamise osas hakkab üha enam meenutama alkohooliku abikaasa sündroomi.

Praegu tähendab seda, et selvemärterlusest on saanud omaette spordiala, millega tegelemist ei takista kliima soojenemine ega sitt suusailm. Vastupidi, kliima soojeneminegi on võimalik selvemärterluseks keerata, sest siis kui Twitteris seda aruteluks maskeeritud vabavõitlust sai tehtud, arvas keegi ikka teisiti ja see ju tähendab, et oldi minu vastu…

Praegu tähendab seda, et täiskasvanud inimesed käituvad meediaruumis järjest lapsikumalt, et solvumiskünnis madaldub võrdelises suhtes seda võimaldava tehnoloogia arenguga ning jonn on muutunud väljakasvamist vajava arenguetapi asemel ihaldusväärseks omaduseks.

Aga pole midagi, sest mina kui tagakiusatud liigi esindaja ehk valgenahaline keskealine heteromees ütlen teile, kuidas asjad tegelikult on. Ja kui te minuga ei nõustu, siis oma viga, sest minu viga ei saa see ju ometi olla. Praegu tähendab ju, et igaüks on ohver, aga mina olen eriti, sest mina olen mina olen mina.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.