Huko Aaspõllu hinnangul peaks president oma sõnavalikut hoolikamalt kaaluma, eriti siis, kui annab intervjuusid suurtele välismaistele väljaannetele. "Kui ta ütleb, et vihkab mõnda parteid, siis ükskõik, mis mõte selle taga on, see näeb halb välja," tõdes Aaspõllu.

Teine saatejuht Toomas Sildam sellega ei nõustunud. "Kui siseminister (ja EKRE esimees) Mart Helme ütleb, et Tallinna Ülikool valmistab ette hobusevargaid või kui rahandusminister Martin Helme ütleb, et endine rahandusminister Jürgen Ligi võiks teha rituaalse enesetapu, siis kas on õigus öelda - ma vihkan selliseid avaldusi?" küsis Sildam.

Tema hinnangul ei ole Kaljulaidi kriitika suunatud mitte erakonna kui terviku, vaid eelkõige selle juhtide vastu. "Sama väljendas ta ka siis kui Jüri Ratase teine valitsus riigikogus vannet andis, kandes riigikogus pusa kirjaga "Sõna on vaba".

"Sõna võib vaba olla, aga riigi president võiks oma sõnaga natukene kaaluvamalt ringi käia. Mitte öelda kõike seda, mis ta arvab," vastas Aaspõllu.

Sildam leidis, et praeguse tormi üks põhjusi võib peituda ka selles, et kui pärast riigikogu valimisi sai selgeks, et Reformierakond jääb valitsusest välja ja selle moodustab Keskerakond koos EKRE ja Isamaaga, siis uue koalitsiooni moodustamise ajal ei olnud president Kaljulaidi üldse näha. "Võib-olla on see nagu pärast kaklust rusikatega vehkimine," märkis Sildam. Samuti võib Mart Helmel olla okas Kaljulaidi suhtes ajast, kui ta presidendivalimiste ajal valimiskogus põrus, saades 16 häält 334-st, Kaljulaid aga riigikogus suure toetuse presidendiks valiti.

Aaspõllu avaldas kahtlust, kas presidendil oleks olnud mõju valitsuse moodustamisele ning lisas, et tema hinnangul presidendi ja EKRE vaheline vastasseis ei kao.

Mõlemad saatejuhid leidsid teemat kokku võttes, et presidendi jõuline kriitika tähendab, et lisaks sõnale on ka president vaba, kuna ta käitub nii nagu õigeks peab ega muretse tagasivalimise pärast.