Kogumispensioni fondid pakuvad septembrist suuremaid riske ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kogumispensioni fondidega toimuvad märkimisväärsed muutused.
Kogumispensioni fondidega toimuvad märkimisväärsed muutused. Autor/allikas: FOTO PEETER LANGOVITS, POSTIMEES/ Eesti Meedia/ Scanpix

Alates septembri algusest vähenevad olulisel määral seni kohustuslikele ehk teise samba pensionifondidele kehtinud investeerimispiirangud. Ühe uue võimalusena saavad pensionifondid võtta senisest suuremaid riske ning näiteks suunata kogu vara aktsiariskiga instrumentidesse.

Seni oli seaduse järgi pensionifondi aktsiariski ülempiir 75 protsenti fondi varadest. Nüüd, kui seadusemuudatus lubab võtta suuremaid riske, peavad pangad otsustama, kas nad pakuvad sellist võimalust ka oma klientidele. Praeguseks on otsustanud sajaprotsendise aktsiariskiga fondid asutada Swedbank ja SEB.

Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles ERR-ile, et septembrist muutuvad Swedbankis kõigi kohustuslike pensionifondide aktsiatesse investeerimise piirid. "Uue seadusega maksimaalselt lubatava piirini võivad hakata investeerima Swedbanki pensionifondid K90-99 ja K4," lausus ta.

Ülejäänud kohustuslike pensionifondide (K1, K2, K3) maksimaalselt lubatud aktsiainvesteeringute piiri tõstab Swedbank viie kuni kümne protsendipunkti võrra. Lisaks on Swedbankil kuni 100 protsenti aktsiariski investeeriv passiivselt juhitud kolmanda samba pensionifond ("Swedbank Pensionifond V100 indeks (väljumine piiratud)"), mis asutati käesoleva aasta veebruaris.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles, et septembri alguses muutuvad SEB Energiline Pensionifond Indeks tingimused ja nimi ning fond hakkab klientide pensionivara investeerima kuni 100 protsendi ulatuses aktsiariski kandvatesse väärtpaberitesse.

"See on passiivse juhtimisstiiliga ning madalate kuludega pensionifond. Samuti on hetkel töös uue teise samba pensionifondi loomine, see fond hakkaks viljelema aktiivset investeerimisstrateegiat ning võtaks samuti aktsiariski kuni 100 protsendi ulatuses," lisas Schamardin.

LHV pank praegu taolisi fonde ei ava. LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu sõnul on septembri alguses jõustuva seadusemuudatuse mõju suurem kui ainult suurema aktsiariski lubamine. Näiteks võivad pensionifondid senisest enam teha otseinvesteeringuid kinnisvarasse või ettevõtetesse, anda ettevõtetele laenu või väljastada võlakirju, investeerida läbi teiste fondide näiteks metsa või taristusse.

"Need börsivälised investeeringud on olulise mõjuga kohalikule majandusele ning meie hinnangul ka stabiilse ning pikaajaliselt kõrgema tootlusega," märkis Vallistu.

Vallistu sõnul annab seadusemuudatus tõepoolest võimaluse võtta fondides 100 protsenti aktsiariski, kuid sellest hoopis olulisem muudatus on tema hinnangul, et progressiivsetel ja agressiivsetel fondidel kaob avalike võlakirjade 25 protsendi kohustus.

"See annab võimaluse investeerida kogu portfelli ulatuses kõrgema tootlusega varaklassidesse, olgu selleks siis aktsiad või, nagu LHV pensionifondide puhul, oluliselt laiem valik erinevaid investeerimisvõimalusi," selgitas ta, ning lisas, et ka LHV-s võetakse siiski erinevates fondides vähemal või rohkemal määral aktsiaturgude positsioone.

Kas suurem risk on mõistlik?

See, et fondides saab kogu vara investeerida aktsiaturule, tähendab ka panga pensionifondi kliendi jaoks suuremat riski ning igaühele pangad selliste võimalustega fonde soovitama ei hakka.

"Kui rääkida 100 protsenti aktsiariski võtva fondi võimalikest eelistest ja riskidest, siis positiivsete börsiarengute korral on võimalik sellise fondi väga kõrge tootlus – näiteks suurimaid USA börsiettevõtteid koondav S&P500 on sellel aastal tõusnud pea 19 protsenti. Eelmisel aastal kaotati aga väärtuses 6,2 protsenti, tootlus võib aastate lõikes märkimisväärselt erineda," rääkis Vahur Vallistu LHV-st.

Peeter Schamardin SEB-st lisas, et aktsiainstrumendid on pikkade investeerimisperioodide – aastate ja aastakümnete – jooksul suutnud saavutada kõrgemat keskmist tootlust kui näiteks võlakirjad. "Seega on aktsiafondi eelis eelkõige kõrgem keskmine pikaajaline tuluootus kui võlakirjafondidel või segafondidel. Samas on aktsiate hinnakõikumine olnud tunduvalt kõrgem kui võlakirjadel ning aktsiaturgudel on tulnud ette ajutisi langusi, mis võivad olla kohati küllaltki ulatuslikud ja kesta päris kaua," rääkis ta.

Schamardin tõi näiteks, et 2007.–2009. aastal maailma tabanud aktsiaturgude langusest taastumiseks kulus üle kuue aasta. "Seega riskidest peamine on aktsiaturu risk – oht, et investeeringu väärtus võib lühikese aja jooksul ootamatult langeda suures ulatuses," lausus ta.

Ka Kristjan Tamla Swedbankist märkis, et finantsturgude ajaloolisele analüüsile tuginedes on aktsiariskiga investeeringud pakkunud üle pikema perioodi paremat tootlust võrreldes erinevate teiste investeerimisvõimalustega. Riskid aga on olemas.

"Säästude paigutamisel aktsiaturgudele tuleb arvestada, et lühiajaliselt võib sellega kaasneda investeeringute märkimisväärne kõikumine. Seetõttu sobivad suurema aktsiaosakaaluga investeeringud eelkõige nendele inimestele, kelle investeerimisperiood on pikk," lausus Tamla.

Vallistu sõnul kaasneb aktsiaturgudega suurem ettearvamatus ja aastate või ka lühemate perioodide lõikes suur volatiilsus ehk aktsiatesse tehtud investeeringud võivad liikuda kiiresti suures ulatuses nii üles kui alla.

Nooremad võiksid rohkem riskida

Seega peaksid suurema riskiga fonde eelistama nooremad inimesed. Need, kel aastaid juba sedavõrd, et pensioniiga käega katsuda, ei peaks suuri riske enam võtma.

Schamardini hinnangul võiksid aktsiafondide tüüpilised investorid olla nooremad ja keskealised inimesed, kellel on pensionieani aega vähemalt viis, aga parem kui üle kümne aasta.

"Samuti peaksid nad endale selgeks tegema, kas neil jätkub piisavalt külma närvi, et mitte fondi vahetada, kui aktsiaturgude langus kunagi ka nende investeeringut tabab. Kui aktsiafond pärast langust vahetada madalama riskiga fondi vastu, siis on edasine langusest taastumine paremal juhul ajaliselt kõvasti pikem ja halvemal juhul jõuab pensioniiga enne lõplikku taastumist kätte," selgitas ta.

Tamla sõnul lähtub Swedbank pensionifondide soovitamisel elutsükli loogikast – mida noorem on inimene, see tähendab mida pikem on pensioniks kogumise periood, seda suurema aktsiaosakaaluga fond on mõistlik valida. "Vanuse kasvades tuleb suuremat rõhku hakata panema juba kogutud vara väärtuse säilitamisele, mistõttu on mõistlik aktsiainvesteeringute osakaalu ajapikku vähendada," selgitas Tamla.

Seetõttu suurendatakse Swedbankis ka teiste kohustuslike pensionifondide maksimaalselt lubatavat aktsiainvesteeringute limiiti. "Põhjuseks on siin Eestis järjest kasvav pensionilemineku iga, mis ühtlasi tähendab ka seda, et pensionisäästude kogumise ja investeerimise periood inimeste jaoks pikenevad," märkis Tamla.

Vallistu sõnul on üldine põhimõte, et mida rohkem on inimesel pensionini jäämiseni aega, seda suuremat riski julgetakse pangast talle soovitada. "Kindlasti soovitame kõrge aktsiaosakaaluga fonde vältida inimestel, kellel pensionini jäänud vaid mõned aastad – oht juba kogutud varadest suures ulatuses ilma jääda on siiski olemas," ütles Vallistu.

Õige aeg suurema tootluse jaoks

Kui pankade käest uurida, kas nende arvates on Eestis nõudlust kõrgema aktsiariskiga pensionifondide järele, siis vastatakse jaatavalt.

"Meie SEB-s usume küll, et nõudlus aktsiafondide vastu on olemas. Ühiskond on olnud kriitiline teise samba pensionifondide madala tootluse osas – võrreldes seda tihtipeale aktsiaindeksite tootlusega ilma pensionifondidele kehtinud tegelikke investeerimispiiranguid arvestamata – ning aktsiafondide tulek aitab sedasorti ootustele paremini vastata," märkis Schamardin.

Schamardin tõi Pensionikeskuse andmetele tuginedes näiteks, et aktsiatesse investeerivate kolmanda samba vabatahtlike pensionifondide viimase kümmekonna tootlus on olnud kõrgem kui teise samba kõige agressiivsema kategooria fondidel.

"Päris unustada ei tasuks siiski ka riske, mis seonduvad asjaoluga, et käimasolev enam kui kümne aasta pikkune tõusutrend globaalsetel aktsiaturgudel on üks ajaloo pikimaid omasuguseid. Seega – me soovitame investeerimisotsuste tegemisel alati kaaluda ka riske ning igaühe enda valmisolekut riskide realiseerumist taluda," lisas Schamardin.

Tamla sõnul on Eestis pensionisüsteem veel suhteliselt noor ning lisaks on võrreldes mitmete teiste riikidega meie pensionifondide lubatav aktsiaosaluse määr olnud pigem madal. "Neid asjaolusid arvestades sobivad maksimaalselt aktsiaturgudele investeerida võivad fondid eelkõige just pikema kogumisperioodiga inimestele," lausus Tamla.

TEADMISEKS: mis on aktiivne ja passiivne pensionifond

Aktiivsed pensionifondid investeerivad aktsiaturgudele, ettevõtete võlakirjadesse, kinnisvarasse, metsa jt atraktiivsetesse börsivälistesse võimalustesse. Suurt osa aktiivselt juhitud fondide portfellist moodustavad ka otseinvesteeringud.

Passiivsed pensionifondid on pidevalt finantsturgudele investeeritud. Kõigi Eesti passiivsete aktsiariskiga pensionifondide puhul saab öelda, et nende põhiliseks investeerimisinstrumendiks on fondid. Passiivse pensionifondi puhul tasub pidada silmas, et neisse kogutav vara tantsib täielikult turgude pilli järgi, tehes kaasa kõik nende võnked. Passiivne pensionifond sobib sulle, kui soovid oma pensionisammast kasvatada minimaalsete kuludega ning oled enda jaoks läbimõelnud fondi investeerimisstrateegiaga kaasnevad riskid.

Allikas: lhv.ee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: