Seeder: pensionireformi tegemine korraga on kõigi huvides
Kui valitsus on pensionireformiga edasiliikumises ühel meelel, siis arutelud käivad selle üle, millistel tingimustel seda teha. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul on kõigi huvides see, kui reform teha ära ühekorraga, mitte kahes jaos.
Kas anda inimestele võimalus teisest pensionisambast raha välja võttes paigutada seda näiteks riigi pakutavatesse võlakirjadesse? Kas sambast saab välja astuda vaid üks kord või on võimalik sisse-välja käia? Kas reform tuleks teha osade kaupa? Just sellised kogumispensioni reformi puudutavad küsimused on praegu valitsuskoalitsiooni laual ja ootavad kokkulepet, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) loodab reformieelnõuga riigikogu ette jõuda sügisel.
"Ma usun, et me oleme need põhimõttelised lahendused üles leidnud ja kindlasti me saame need sisulised otsused ära teha augustis. Siis on eelnõu kirjutamine ja /.../ oktoobris on eesmärk jõuda parlamenti," rääkis Helme.
Üks koht, mille üle valitsuspartnerid arutavad, on see, kas muuta esimese hooga teine sammas vabatahtlikuks ja alles hiljem võtta vastu otsused, mida inimesed seni kogutud rahaga teha saavad. Riigikogu aseesimees ja erakonna Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles, et tema pooldab otsuste tegemist ühekorraga.
"Mina küll arvan, et on kõigi huvides, et see protsess toimuks võimalikult kiiresti ja olulised põhimõttelised otsused võetaks vastu just kohe reformi algul, et inimesed saavad alguses teada, mis neid ees ootab, kui nad oma otsuseid hakkavad langetama," selgitas Seeder.
Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütles, et tema hinnangul on kõige tähtsam paika panna sisu ja detailid.
"See, kas teha seda ühe või kahe seadusega... tegelikult siin on veel omakorda mõlema seaduse all võimalik välja tuua rida võimalikke detaile, erinevaid hargteid ja lahendusi. Meil on neid küsimusi ja mõtteid ja analüüse mitmekümne lehekülje jagu," sõnas Kiik.
Ta lisas, et reformi tehes tuleb paika panna ka erakorraline pensionitõus pensioni esimeses sambas.
Helme sõnul on reformi mõjud nii majandusele kui ka riigikassale positiivsed ja juttu sellest, et muutus toob negatiivseid tagajärgi, ta tõsiselt ei võta.
"Meenutame sama juttu, mis oli siis, kui tehti praeguse teise samba vahetamine kergemaks. Siis ka hirmsad mustad tondid maaliti seinale, et nüüd kukub maailm kokku. Tegelikult ei juhtunud midagi," sõnas ta.
Koalitsioonileppes on kokku lepitud, et teise samba osas võetakse seadusemuudatused vastu hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuariks.
Toimetaja: Merili Nael