"Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on suurendada taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel konkurentsi, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust," ütles majandusminister Taavi Aas.

Ta lisas, et mitmekesisus energeetikas aitab samuti kaasa töökohtade säilitamisele Eesti energeetikasektoris.

Kehtiva regulatsiooniga tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmise vähempakkumisel osaleda vaid tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Kavandatava muudatusega soovitakse need piirangud kaotada, et motiveerida olemasolevaid tootjaid kasutama edaspidi elektritootmisel fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid, teatas ministeerium.

Aas rääkis "Vikerraadiole", et kindlasti ei hakata energia tootmiseks kasutama väärtuslikku puitu. "Vähesel määral Eesti Energia kasutab juba puitu, tegemist on ehituspuidu jäätmetega. Ei pea kellelgi olema hirmu, et Eesti metsad lähevad kateldesse," ütles Aas.

Tema sõnul ei too puidu kasutamine Eesti Energia kateldes kaasa küttepuidu hinna kasvu. "Küttepuidu turuhind on niikuinii kasvanud ja see pole seotud seadusemuudatusega. Tuleb arvestada ka seda, et Eestist praegu veetakse välja palju puidugraanulit ja ka see pole küttepuidu hindu mõjutanud," selgitas Aas.

Kuna põlevkivist elektri tootmine on väga süsinikumahukas, siis seoses CO2 heitkoguste hinna mitmekordistumisega on oluliselt kahanenud põlevkivielektrijaamade konkurentsivõime elektriturul, mis omakorda mõjutab ka Eesti energiajulgeolekut.

Tekkinud olukorras ei ole tagatud riigisiseselt piisav elektrienergia tootmine ning elektrienergiaga varustamise kindlus sõltub osaliselt teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Muudatused suurendavad ennekõike madala kvaliteediga biomassi nagu raiejäätmete või ehituspuidu jäätmete kasutamist kodumaises energiasektoris, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõuga lisatakse regulatsiooni makstava toetuse lagi ning piiratakse toetuse maksmise perioodi, mis välistavad kaugkütte hinnatõusu ning negatiivsed kõrvalmõjud teistele biomassi kasutavale majandusharudele.

Energiajulgeoleku tagamiseks seatakse seadusemuudatusega sisse ka täpsem regulatsioon kolmandatest riikidest elektriimpordi võimaliku mõju leevendamiseks Eesti elektrienergia tootmise jätkusuutlikkusele.