Kohtumisel, kus osalesid Helme, majandusminister Taavi Aas, Eesti Energia juhid ja energeetikavaldkonna ametiühingute esindajad, lepiti kokku, et uusi koondamisi tuleb kõige enam kuni 350.

"Eesti Energia peab oma võimsused alles hoidma ja põhjus on väga lihtne. Euroopas on olnud viimastel nädalatel massilisi elektrikatkestusi, mis on tingitud sellest, et viimastel aastatel on toimunud kiiresti üleminek juhitavatelt energiaallikatelt - tuumajaamad, põlevkivijaamad, söejaamad - juhtimatutele nagu tuulejaamad ja päikesejaamad. Seal on kõikumisi palju ja need jooksevad lihtsalt kokku," rääkis Helme.

Eesti ei saa Helme sõnul siinses kliimavöötmes lubada, et kõrgtarbimise ajal tegelikku tootmisvõimsust ei ole: "See on Eesti julgeolekuküsimus."

Kulude osas, mida koondamiste vähendamine põhjustab, lepiti Helme sõnul kokku, et need kaetakse Eesti Energia reservidest. "Nad peavad majandusolukorraga kohanema. Olukord on olnud raske olnud selle aasta esimeses pooles, kuid prognoos näitab olukorra paranemist," märkis Helme.

Majandusministeerium on saatnud ka kooskõlastusringile elektrituru seaduse muudatuse eelnõu, mis võimaldab Eesti Energial põletada jaamade kateldes biomassi koos põlevkiviga.

"Biomassiga põlevkivi segades CO2 emissioon oluliselt väheneb. See teeb Eesti Energia uuesti konkurentsivõimelisemaks ja nende olukord turul paraneb," sõnas Helme.

Ametiühingujuht: koostöö Eesti Energiaga koondamiste osas jätkub

"Enne septembrit üritatakse teha veel koostööd, et võimalusel oleks see number väiksem," ütles pärast nõupidamist koondamiste kohta BNS-ile ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

"Saime kinnitust, et kaks energiaplokki lähevad reservi, säilitatakse ka personali poolt võimekus viimase aasta keskmises tootmismahus ehk 1050 megavatti. Lisaks on töös biomassi kasutamise lubamine kateldes ja nende asjade koosmõjus on praegu koondatavate piirarv 350 peale langenud," rääkis ametiühingujuht. "Enne septembrit üritatakse teha veel koostööd, et võimalusel oleks see number väiksem,"

Augusti lõppu plaanitud kaevurite ja energeetikute aktsioone korraldab Narva Energia ametiühing, mis Petersoni sõnul teeb otsuse, kuidas nad toimuvad. "Kas muul viisil, või jäävad ära."

Peterson lisas, et ametiühingute keskliidul pole selles osas kaasarääkimisõigust, aga kui energeetikud otsustavad aktsioone korraldada, siis keskliit toetab neid.

Aas: energeetiline sõltumatus on tähtis

Majandusminister Taavi Aas ütles, et Eesti ei saa riigina lubada, et me ei taga iseseisvalt oma energeetilist sõltumatust. "Seega on kahtlemata vajalik, et Narva elektrijaamad säiliksid teatavas mahus ka tulevikus," sõnas Aas.  

Aas lisas, et olukorra leevendamiseks on välja töötatud pakett Ida-Virumaa ja põlevkivisektori konkurentsivõime kasvatamiseks.