Alates aasta algusest on Eesti Energia koondanud 315 töötajat. Kui põlevkiviga seotud töökohti kõrge CO₂ kvoodi hind ühelt poolt sööb, peab Eesti Energia ettevõtte juhi Hando Sutteri sõnul teistesse valdkondadesse töötajaid juurde palkama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See, kas ettevõte peab sel aastal veel inimesi koondama, selgub augustis.

Varasügiseks peaks selguma ka see, millal võib Eesti Energia hakata saama taastuvenergiatoetust hakkepuidu kasutamisel Narva elektrijaamades, sest just siis võiks kava kohaselt jõuda riigikogusse seda lubavad elektrituruseaduse muudatused.

Eesti Energia biomassi kasutus Narvas suureneb praegu ka ilma toetuseta, kuid toetus kasvataks selle kasutust hüppeliselt. See on saanud ka kõva kriitikat.

Sutteri sõnul läheb kõige rohkem energiapuitu praegu Taani ja Inglismaale ning negatiivne emotsioon hakkepuidu kasutamiseks Eesti Energias võib tulla konkurentsi tihenemisest.

"Kui siia turule tuleb üks n-ö tegija juurde, kes sellele puiduhakkele looks Eestis kohapeal väärtuse - see võib-olla nendele, kes täna seda puitu vahendavad Taani või Inglismaale, et seal seda väärtust luua, mõjuks loomulikult negatiivselt," kommenteeris Sutter.

Reformierakondlasest riigikogu liige ja varem Eesti Energia nõukogusse kuulunud Kalle Palling ütles, et ei pea õigeks Eesti Energia hakkepuidu kasutamise toetamist, sest see viiks puidu hinna üles ja tuleks tarbijate arvelt.

"Seda, et siseriiklikult tarbijalt koguda kokku veel täiendavat toetust puidupõletamisele, ma õigeks ei pea, sest kõik muud alternatiivid on hetkel veel kasutamata," ütles Palling.

Tema sõnul peaks riik panustama hoopis statistikakaubandusele. Lihtsustatult tähendab see, et Euroopa Liidus on kokku lepitud igale liikmesriigile siduv taastuvenergia eesmärk, mis Eestil on 25 protsenti. Eesti taastuvenergia osakaal oli juba 2017. aastal üle 29 protsendi ja prognooside kohaselt kasvab järgmisel aastal üle 30. See tähendab, et kõik üle eesmärgi toodetud nn statistilsed taastuvenergia ühikud võiks maha müüa neile riikidele, kes oma eesmärke täita ei suuda.

"Oleks viimane aeg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ennast päriselt liigutama hakata ja need diilid ära vormistada, et see raha siis koju tuua," lisas Palling.

Majandusministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et erinevad läbirääkimised statistikamüügi osas käivad.