"Kui tädi Maali tahab minna arsti juurde, aga samal ajal on onu Raivo ühe saatekirjaga pannud endale kuus erinevat arstiaega ühe saatekirjaga, siis tädi Maali ei saa seetõttu enda soovitud arsti juurde rergistreerida, sest Raivo on seal kirjas, aga tegelikult selle arsti juurde ei lähe," selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik "Aktuaalsele kaamerale".

Kuna alates esmaspäevast saab inimene ühe saatekirjaga end registreerida vaid ühe tohtri jutule, siis peaks ministri kinnitusel muutuma eriarsti vastuvõtule saamine märksa lihtsamaks.

Kiige sõnul digiregistratuur ei kaota järjekordi eriarsti juurde, kuid annab parema ülevaate, kui pikad on tegelikult ravijärjekorrad, milline on eriarstiabi vajadus nii erialade kui ka maakondade kaupa.

Perearstide hinnangul teeb digiregistratuur küll patsiendi elu veidi kergemaks, kuid pikkade  ravijärjekordade lühendamiseks sellest ei piisa.

"Kui perearst suunab inimese eriarsti juurde, siis vahel võib juhtuda, et arst näiteks ei tea, millise eriarsti juurde täpselt suunata. Toon näiteks ortopeedia, suunan inimese õlaprobleemiga ortopeedi juurde, aga siis selgub, et ortopeed tegeleb hoopis puusaga," tõi Joller näite. Sel juhul ei jää inimesel mud üle, kui uus saatekiri nõutada ja õige ortopeed otsida.

Seetõttu leiab perearstide selts, et ennekõike tuleks inimesi suunata e-konsultatsioonile ning sageli selgub seal, et arsti juurde polegi vaja minna, vaid perearst muudab eriarsti soovituste alusel ravi. Jolleri sõnul on tal ka juhuseid, kus pärast tema pöördumist e-konsultatsiooni saamiseks on eriarst otsustanud patsiendi hoopis kiiresti haiglasse võtta.

"Eesmärk ei ole mitte jõuda arsti juurde kiiresti, vaid õigel ajal. Selleks on e-konsultatsioon kõige parem lahendus. Seal tehakse eelselektsioon  ära ja sageli eriarst tellib juba eelnevalt uuringud ja kui patsient läheb vastuvõtule, siis arstil on juba olemas ülevaade sellest, mis temaga toimub," kiitis Joller e-konsultatsiooni.

Tartu ülikooli kliinikumi infotehnoloogia juhi Kati Kormi sõnul on digiregistratuur eelkõige patsiendile suunatud mugavusteenus.

"Kui praegu peab patsient võib-olla haiglaid läbi helistama, et endale sobivat aega saada, siis digiregistratuuris saab patsient enda ID-kaardi või mobiilIdga sisse logida ja ta saab üle vaate kõikidest registratuuriga liitunud haiglatest, kas neil on patisendile vajalikku aega pakkuda või ei ole," rääkis Korm.

Tartu Ülikooli kliinikum on suurhaiglatest üks viimaseid liitujaid, sel nädalal tehakse veel viimaseid seadistusi, kuid nädalalõpus peaksid digiregistratuuriga liituma nii kliinikum kui ka tema sõsarhaiglad Valgas ja Põlvas.

"Digiregistratuuri puhul lepiti juba kevadel kokku, et seekord tehakse asju mõistlikult ja kõik haiglad ei liitu korraga, vaid jagatakse liitumisgraafik suvekuude peale ühtlaselt laiali," põhjendas  infotehnoloogia juht kliinikumi viimaste sekka jäämist. Tänu sellisele lähenemisele on olnud võimalik kontrollida, kuidas tõuseb töökoormus, kas süsteem jääb peale igat liitujat tööle ning on saadud tegeleda iga liituja puhul tekkinud küsimustega eraldi.

Liitumine ei olnud tehniliselt keeruline, aga kuna sellega seoses mindi Eestis üle ühtsele vastuvõttude kirjeldamise süsteemile, sii stuli kliinikumil üle kontrollida ligi 500 000 vastuvõtuaja andmed.

Digiregistratuuriga liitumisel sai ajapikendust Jõgeva, aga ka Lõuna-Eesti haigla, mis eeldatavasti peaks süsteemiga liituma novembris.