Stepanovi perekonna liikmete seas oli mitmeid stalinistlike repressioonide ohvreid ning endine eriuurija soovib nüüd juriidilist tagasisidet omaaegsetele massivangistamistele, sunnitööle saatmistele ja hukkamistele, mis kunagise diktaatori valitsusjala aset leidsid, kirjutab Kommersant.

Sellel eesmärgil on Stepanov esitanud kuriteoteid nii Venemaa uurimiskomiteele kui ka oma endisele tööandjale, peaprokuröri büroole.

Inimõiguskeskuse Memorial ekspertide kohaselt on tegu esimese korraga, kui Venemaa ajaloos keegi selliste kuriteoteadetega välja tuleb. Keskuse ekspert Nikita Petrov tunnistas, et Stalini kui NLKP KK peasekretäri kuritegusid pole kunagi kohtulikult uurima asutud, ei kodanikualgatuse korras ega ka muul viisil.

Erinevate hinnangute kohaselt stalinistlike repressioonide ajal tapeti või suri vangistuses kuni 12 miljonit inimest. Ainuüksi aastatel 1937-1938 hukati 700 000 inimest.

Stepanov selgitas Kommersandile, et tema taotlus uurimiskomiteele on praeguseks suunatud komitee Moskva haru menetlusse ning peaprokuröri büroole esitatud taotlus omakorda selle asutuse Ivanovo regiooni harule. Viimane leidis, et juurdkuse algatamiseks pole alust, ning selle otsuse on Stepanov praeguseks juba föderaalses põhiseaduskohtus vaidlustanud. Endise uurija sõnul on ta valmis vajaduse korral pöörduma ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.