Ministeeriumid vaidlevad Levira müümise üle
Levira on riigile kuuluv äriühingutest ainus, mille mullust tegevust hinnati mitterahuldavaks. Digiteenuseid pakkuva ettevõtte tulevik on praegu lahtine, sest Levira valitseja rahandusministeerium soovib ettevõtet müüa, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on aga seisukohal, et riik peaks enamusosaluse Leviras säilitama.
Levira on igatpidi oluline ettevõte, sest ettevõte peab seaduse järgi tagama avalik-õiguslike üleriigiliste tele- ja raadioprogrammide edastamise kogu Eesti territooriumil. Näiteks sõltuks kriisiolukordades Levirast see, kas raadiosignaali edastamine Eestis jätkub või mitte. Levira kaudu jõuab vaatajateni ka enamik Eestis levivaid teleprogramme.
Praegu kuulub riigile 51 protsenti Levira aktsiatest, 49 protsendi aktsiate omanik on Prantsuse telekommunikatsiooniettevõte TDF.
Rahandusministeeriumis leitakse, et riik võib oma osaluse müüa küll, sest regulatsiooni ja järelevalvega oleks võimalik Levirale seatud kohustusi täita ka siis, kui riigi osalus võõrandada.
"Rahandusministeeriumi hinnangul on õigusaktide regulatsioon piisav, et tagada teenuse osutamise jätkumine sõltumata Levira omanikust," ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ERR-ile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) aga ollakse seisukohal, et riik peaks osaluse Leviras säilitama
MKM-i sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütles, et kuivõrd ainult Levira omab sagedusi ja vastavat sidevõrku, mille kaudu on võimalik edastada üleriigilisi teleprogramme õhu kaudu, siis peab seda asjaolu võimaliku müügi korral kindlasti arvestama.
"Võõrandamisega seonduv otsustatakse vabariigi valitsuse poolt rahandusministeeriumi ettepanekul, aga tulenevalt äriühingu äritegevuse sisust loodetavasti arvestatakse müügitingimuste seadmisel ka MKM-i seisukohta," märkis Nirk.
Nirgi sõnul pole kaks ministeeriumi omavahel veel kokkuleppele jõudnud ega Levira aktsiate müüki arutanud.
Kahjum otsust ei mõjuta
Riigi äriühingute ja sihtasutuste koondaruande järgi lõpetas Levira mulluse aasta 598 000 euro suuruse kahjumiga. Aasta varem oli jäädud pea viie miljoniga kasumisse.
Levira kommunikatsioonijuhi Kristi Kurelli sõnul sisaldas 2017. aasta kasum erakorralist äritulu, mis tulenes Tallinna Teletorni rekonstrueerimisprojekti ühekordse sihtfinantseeringu tuludesse kandmisest.
Mullust tulemust aga mõjutasid muutused rahvusvahelisel meediamaastikul ja Levira tooteportfelli kaasajastamine, märkis Kurell. Nii mullu kui tunamullu läks investeeringuteke 1,9 miljonit eurot.
Kurelli sõnul oli Levira müügitegevus mullu kasumlik: ettevõtte ärikasum enne amortisatsiooni (EBITDA) oli 2,2 miljonit eurot. Aasta varem oli see 3,6 miljonit eurot.
Käesoleva aasta lõpuks prognoosib Levira ligi kümneprotsendist käibe ja 30-protsendist kasumi kasvu.
Kahe viimase majandusaasta eest on Levira maksnud dividendideks kokku 2,5 miljonit eurot, millest 1,5 miljonit eurot maksti mullu.
Kristina Haavala rahandusministeeriumist märkis, et esmaseks riigi osaluse säilitamise hindamise kriteeriumiks on see, kas avalikust huvist lähtuvat teenuse osutamise jaoks on vajalik säilitada riigi osalus või mitte. "Eelmise aasta kahjum ei ole seisukoha kujundamise juures määrav argument," lausus ta.
Kurelli sõnul ei saa Levira ise võimalikku müüki kommenteerida, kuid signaali edastamise katkemist ei tasu kindlasti karta.
"Peame nii tele- kui ka raadiosignaali edastamist üle terve Eesti oluliseks ja vajalikuks. See on lepingutega pikaajaliselt kaetud ning ei kuulu muutmisele," lausus ta.
Millal Levira osas lõplik otsus tehakse, ei osata praegu rahandusministeeriumist öelda. "Lõpliku seisukoha kujundamiseks otsest tähtaega ei ole rahandusministeerium endale seadnud," ütles Haavala.
Kuivõrd otsust pole tehtud, pole ka otsitud võimalikke ostjaid ega arutatud aktsiate müüki TDF-le.
"Seni kuni lõplikku seisukohta riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta ei ole kujundatud, ei ole põhjust riigil kellegagi võõrandamise võimalustest läbi rääkida," märkis Haavala.
Kui Levira müügi üle veel arutatakse, siis varem on võimuliit plaanidesse kirjutanud, et riigi äriühingutest on plaanis müüa 100 protsenti AS-ist Eesti Teed ja 49 protsenti AS-ist Operail.