"Mina loodan, et suvel-sügisel tekivad esimesed avaldused tehnilise järelevalve ametisse litsentside taotlemiseks. Kui palju neid kanaleid tuleb, ei oska hinnata, ma ise julgen arvata, et kui need tuleb 50 ja 100 vahel, siis oleme juba head tööd teinud," ütles AS Levira juhatuse esimees Tiit Tammiste reedel ERR-ile.

Levira juhid koos kultuuriministeeriumi esindajatega pidasid neljapäeval Londonis seminari, millel tuvustasid Eesti võimalusi rahvusvahelistele teleteenuste pakkujatele.

"Selleks, et näidata Euroopa Liidu liikmesriikides telepilti, peab omama litsentsi ainult ühes EL-i liikmesriigis ja siiamaani on suured rahvusvahelised telekanalid oma litsentsi võtnud Londonist," selgitas Tammiste. Tema sõnul on Ühendkuningriigi litsentsi omanud hiilgeaegadel üle 1400 telekanali. Kui Brexit toimub, siis peaksid telekanalid leidma uue Euroopa Liidu liikmesriigi, kuhu oma telekanal viia.

"Eesti tundub olema üsna atraktiivne, meie atraktiivsust tõstab see, et meil on e-riik - siin on lihtne äri teha, lihtne ettevõtet luua, lihtne suhelda maksuametiga, riigiga, " rääkis Tammiste. "Kuna litsents kohustab neid sinna riiki tooma ka mingisuguse osa oma kanalite juhtimisest - programmiotsuseid, tehnilist opereerimistööd, siis see puudutab ka neid Eesti ettevõtteid, kes meil suudaksid seda teenust pakkuda," lisas ta. Tammiste sõnul ei ole projekti õnnestumine ainuüksi Levira huvides ning aitaks edendada kogu Eesti majandust, kuna edukas koostöö tipptasemel telekanalitega aitaks luua uusi töökohti ning avaks Eesti filmi- ja meediasektorile rohkelt uusi võimalusi.

Neljapäeval toimunud üritus on jätk aasta tagasi toimunud seminarile, kus osalesid presidendi kantselei, EAS-i ja kaubandus-tööstuskoja esindajad. "See oli üks esimesi tutvustusi ja selle tulemusena Londonis levivates arvamustes ja tutvustustes oli Eesti atraktiivsel kohal, üsna tipus. Siis me lootsime, et Brexit toimub varem ja selgemalt ning lootsime, et tänaseks hetkeks on kanalitel juba otsused tehtud," tõdes Levira juht.

"Täna on endiselt äraootamise hetk, kanalid teavad, et neil on pärast Brexiti toimumist veel kuus kuud aega, aga tingimused, mis jäävad, ei ole veel lõpuni päris selged," viitas Tammiste Brexiti, mis algselt pidi toimuma 29. märtsil, venimisele.

"Aga tegelikult liikumine juba vaikselt toimub, esimesed juba liiguvad - näiteks BBC on öelnud, et nad on otsustanud oma rahvusvahelised kanalid viia Amsterdami," rääkis Tammiste. Tema sõnul on Eesti suuremad konkurendid Holland, Iirimaa ja Malta ehk need riigid, kus keelekeskkond ja ärikeskkond on soodne ja lihtne.

"Kui me Eesti miinustest räägime, siis see on lennuühendused suuremate Euroopa pealinnadega. Ümberistumisega lendamine oli see, mis miinusena välja toodi," märkis Tammiste.

Rääkides võimalikest ümberkolivatest telekanalitest, rõhutas Tammiste, et ehkki mõnede suuremate gruppidega, millel on 20-30 kanalit, on juba räägitud, ei saa ta neid veel nimetada. "Vara veel, keegi ei luba veel endast rääkida. Teame kahte-kolme, aga kahjuks ei tohi veel nimesid öelda," rõhutas ta.

Levira juht rõhutas, et ettevõte tegutseb koostöös kultuuriministeeriumiga, sest riigi huvi on tuua Eestisse suure lisandväärtusega töökohti. Neljapäevasel seminaril tutvustas kultuuriministeeriumi audiovisuaalvaldkonna nõunik Mati Kaalep Eesti õiguslikku keskkonda.

Seminari osales ka Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Tiina Intelmann, ettekande tegi lisaks Tammistele ja Kaalepile ka Simon Spanswick Rahvusvahelisest Ringhäälinguettevõtete Liidust (AIB).

AS Levira on üks suurimaid sõltumatuid telekanalite väljastuskeskusi Põhja-Euroopas, mis aitab nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel meediateenuste osutajatel telekanaleid kokku panna ning hoolitseb selle eest, et programmid oleksid eetris 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas. Samuti viib Levira need programmid vaatajateni Baltikumis, Skandinaavias ja Euroopas, aga ka Türgis ja Araabia Ühendemiraatides.

Teletootmises tegutseb Levira aktiivselt Baltikumi ja Skandinaavia turul, olles näiteks Läti turuliidrid. Leviral on teletootmiseks kolm liikuvat ülekandejaama.

Levira on Eesti põhiline TV- ja raadiolevivõrkude operaator, mis haldab Eesti ainsat ringhäälinguvõrku ning pakub 22 saatemastist koosnevat kõrgeimatele käitlusnõuetele vastavat võrku.

Levira klientideks on rahvusvahelised ja kohalikud IT-ettevõtted ja meediateenuse osutajad nagu ERR, Eesti Meedia, All Media Eesti, Sony, EBU, Discovery, ATEA, samuti suuremad telekommunikatsiooniettevõtted nagu Telia, Tele2 ja Elisa.

Levira aktsionärid on Eesti Vabariik ja Prantsuse telekommunikatsiooniettevõte TDF osalustega vastavalt 51 protsenti ja 49 protsenti.