Praegu meenutab Tallinna balletikooli, Tallinna muusikakeskkooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli tulevase ühise õppeasutuse ehk Tallinna muusika- ja balletikooli olukord kurikuulsat kunstiakadeemia saagat: vana maja on maha võetud, aga uut maja ka ei saa ehitada. Kui toona sumbus küsimus kohtuvaidlusesse naabriga, mis ei võimaldanud uut hoonet vanasse asukohta ehitada, siis nüüd on olukord raha taga.

Otsus kolm kooli ühe füüsilise ja juriidilise katuse alla ühendada on tehtud, uue kooli asukohaks valitud platsilt Pärnu maantee ääres on vana Tallinna Ülikooli ühiselamuhoone lammutatud ja ära koristatud, ent koppa maasse lüüa ei saa, sest kevadel riigieelarve strateegia arutelult rahastusotsuse saama pidanud koolimaja jäi koos kõigi teiste riigi kinnisvaraobjektidega rahastuseta, kui selgus, et riik on nii suurt ülekulu teinud, et raha uuteks investeeringuteks ei ole.

Haridusminister Mailis Reps tõotab aga, et septembris, kui valitsus järgmise aasta eelarvet arutama koguneb, saab Tallinna muusika- ja balletikooli rahastus garanteeritult rohelise tule.

"Muusika- ja balletikooli teema on algusest peale olnud valitsuses kõigi kokkulepe, et see tuleb valmis teha. Ükski koalitsioonipartneritest ei ole kordagi pannud kahtluse alla, et Eesti muusika- ja balletikool võiks oma 20-aastase kolimisesaaga nüüd ka lõpetada ja saada tõsiselt kesklinnas oma väärikas koht. Tegelikkuses on Riigi Kinnisvara AS läinud edasi ja nüüd on nad jõudnud juba konkursside ja projektitäpsustuste lõppfaasi, nii et protsess kui selline ei ole peatunud ja see, et ta oleks valmis 2023, see on endiselt jõus," kommenteeris Reps ERR-ile. Haridusministeerium täpsustas tagantjärele, et kava kohaselt peaks muusika- ja balletikool avama uksed siiski 1. septembril 2022.

Ometi ei langetanud valitsus selle üksmeele pealt rahastamisotsust juba kevadel.

"Põhjus oli see, et kõigil olid oma kinnisvaralemmikud ja lõpuks kompromiss oli see, et selliseid suuremaid kinnisvaraobjekte edasi ei arendata, aga kõik leppisid ka kokku, et selle teema juurde tullakse tagasi," põhjendas Reps.

Kui riigigümnaasiumite rajamine käib eurotoetuste eest, kus riigil on vaid väike omaosalus vaja maksta - ning see raha on jätkuvalt olemas, kinnitab Reps -, siis muusika- ja balletikool tuleb puhtalt Eesti riigi taskust ja selle hinnasildil seisab praeguseks 41 miljonit eurot. Investeeringud tuleb ära teha kahe-kolme aasta jooksul, nii et iga-aastane investeeringuvajadus riigieelarvest on väga suur.

Kõigil kinnisvaraobjektidel aga sama ladusalt ei lähe ning oluliselt rohkem veksleid kui Tallinna muusika- ja balletikool enne valitsuse sügisest eelarvearutelu välja käia ei saagi.

Valitsuse otsuse ootel on veel 17 objekti, teiste hulgas ka juba Eesti eesistumise aastaks valmima pidanud, ent rahata jäänud Rüütelkonna hoone renoveerimine Toompeal, rahvusraamatukogu kapitaalremont, päästekomandod ja palju muud, näiteks ERR-i uus telemaja, mis võib ka sügisesel arutelul joone alla jääda.

"Ütleme, et ERR-i hoone ümber see debatt oli võib-olla kõige tulisem," muheles Reps. "Aga erinevalt ERR-i hoonest keegi balleti- ja muusikakooli vajadust ei vaidlustanud."