"Toetan igati kultuurkapitalile laekuvate vabade vahendite kasutamist, mis kohe rakendust ei leia, ammuoodatud telemaja valmisehitamiseks. Ka komisjoni liikmed on eelnõu ettevalmistavas faasis olnud samal seisukohal," ütles Pikhof neljapäeval ERR-ile.

Kultuurikomisjon otsustas teisipäeval saata teisele lugemisele enda algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab eraldada investeeringutoetuse peale riigikogu kinnitatud pingereas olevate objektide veel ühele kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitvale riikliku tähtsusega kultuuriehitisele.

Eelnõu järgi saab kultuurkapitali nõukogu otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, ent seda vaid juhul, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud, selgitas Pikhof.

"Uue objekti rahastamise saab otsustada vaid siis, kui selleks on tõesti piisavalt raha, ja praegu selline olukord on. Kultuurkapitalil on võimekus rahastada veel ühe kultuuriobjekti valmimist, ilma et see kuidagi häiriks varem riigikogu otsusega nimekirja lisatud kultuuriehitiste rajamist," ütles kultuurikomisjoni esimees. "Vastupidi, tõrked mõne objektiga on suurendanud kultuurkapitalis ootele jäänud raha, mis on otstarbekas kasutusele võtta ja aidata kaasa riigi jaoks olulise ehitise valmimisele," lisas ta.

Pikhof täpsustas, et pärast seadusemuudatuse jõustumist tuleks kultuuriministril esitada vastav taotlus uue telemaja ehitamiseks, mille komisjon saab heaks kiita.

Täiendava kultuuriobjekti lisamine nimekirja toimub teistmoodi, kui käis senise viiest ehitisest koosneva riiklikult tähtsa kultuuriobjekti nimekirja moodustamine, millesse riigikogu hääletas 2021. aasta septembris Tartu südalinna kultuurikeskuse, Narva Kreenholmi kultuurikvartali "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimelise muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehituse ja Tallinna filmilinnaku.

"Siis otsustas riigikogu suur saal. Täiendava kultuuriobjekti otsustab aga kultuuriminister Heidy Purga, kes tuleb oma ettepanekuga riigikogu kultuurikomisjoni, ja kui kultuurikomisjon kiidab tema ettepaneku heaks, siis läheb kultuuriminister sellega edasi kultuurkapitali," selgitas Pikhof oktoobris ERR-ile.

Kultuurikomisjoni esimees märkis, et Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on kavas 21. veebruaril, märtsi keskel on plaanis eelnõu seadusena vastu võtta.

Oktoobris ütles Pikhof ERR-ile, et kui riigikogus ei toimuks obstruktsiooni, saaks need vastu võtta veel 2023. aastal.

Teine osa eelnõust puudutab loometöötajaid. Sellega muudetakse kultuurkapitalile hasartmängumaksust laekunud vahenditest rahastatavate tegevuste osakaalu ning muudetakse loometöötoetus loometöötasuks. Viimane annab loomeinimesele sotsiaalkaitse, mida vabakutselised kultuuritegijad on pikka aega nõudnud.

Tallinna linnavalitsus kehtestas 2023. aasta mais ERR-i uue telemaja detailplaneeringu, millega rajatakse raadiomaja ja uudistemaja vahelisele praegusele parkimisplatsile uus telekompleks.

Detailplaneeringu linnaehitusliku idee alus on 2018.–2019. aastal läbi viidud ideekonkursi võitnud Kadarik Tüür Arhitektid OÜ töö "Roheline lina". Uue telemaja ehituse hinnanguline maksumus on umbes 65 miljonit eurot.

Selle aasta riigieelarves telemaja ehituseks raha ette nähtud ei ole.