Autod teevad häirekeskusse aina rohkem hädaabikõnesid
Häirekeskus saab aina rohkem hädaabikõnesid otse autodelt, mis on õnnetusse sattunud. Täpsemalt on tegu autodele paigaldatud hädaabiteavitussüsteemiga eCall, mis teeb sõiduki õnnetusse sattudes automaatse hädaabikõne. Tänavu on seitsme kuuga tulnud sama palju kõnesid kui mullu terve aastaga kokku.
"Reageerisime avariile, kus väljakutsujaks oli auto ise ehk #eCall. Osad tegelased panid meie saabumisel plehku ehk tõenäoliselt nad ise kõnet polekski teinud. Aga no meie teenistuskoera eest kaugele ei jõua. Osad vajasid avarii tõttu tegelikult ka arstiabi," teatas Põhja prefekt Kristian Jaani sel nädalal Twitteris.
Mainitud sündmuse käik oli ise järgmine: politsei sai väljakutse sõiduauto Toyota Camry eCall'i kaudu kolmapäeval kell 4:50. Toyota oli sõitnud Assaku-Jüri tee 1. kilomeetril paremalt poolt välja vastu puud.
Sõiduautos viibisid kolm meest, kellest kaks olid alkoholijoobes ja üks kaine. Kui politsei sündmuskohale saabus, otsustasid kaks meest sealt põgeneda, kuid teenistuskoera abiga leiti nad kiirelt üles. Kiirabi toimetas autos viibinud 27-aastase ja 33-aastase mehe tervisekontrolliks haiglasse.
See automaatsüsteemi poolt tehtud väljakutse oli igati asjakohane - toimus liiklusõnnetus ning inimesed said vigastada. Kuid kõik kõned ei pruugi seda siiski olla.
Häirekeskuse planeerimisgrupi juhataja Martin Kajaste ütles ERR-ile, et mullu tehti häirekeskusesse 129 eCall kõnet, millest reaalseid sündmuseid oli vaid kolm. Tänavu on kõnesid olnud juba 101, millest reaalseid sündmuseid üheksa.
Kuid kuidas tehakse vahet, millisele kõnele on vaja reageerida ning millisele mitte?
Kui lisaks automaatselt edastatud infole on võimalik inimesega rääkida, siis menetletakse sündmust kui tavapärast 112 kõnet - antakse ohuhinnang inimeselt saadud info põhjal. Kui inimesega suhelda pole võimalik, saadakse info autolt.
"Oleme kaardistanud olukordi, kus abivajadust koheselt määrata ei ole võimalik. Üheks näiteks on situatsioon, kus sõiduk teeb avarii ning masin algatab automaatse eCall teate: auto ja häirekeskuse vahel luuakse kõnekanal ning päästekorraldajani jõuab täiendav kirjalik info nii sõiduki kui tema asukoha kohta. Lisatingimuseks on, et inimene ei räägi. Sellisel juhul saadab häirekeskus abiandjad sündmuspaigale. Nii juhtus ka Kristian Jaani kirjeldatud sündmusega," rääkis Kajaste.
Ka kellad teevad kõnesid
Häirekeskuses on valmidus eCall teateid vastu võtta juba 2. oktoobrist 2017. Sellise tähtaja olid Euroopa Liidu riikide häirekeskustele kehtestanud Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. Autotootjatele kehtestas Euroopa Komisjon kohustuse paigaldada nõuetele vastav eCall-seade uutele sõiduautodele ja kaubikutele, mis tulevad Euroopa Liidus müügile alates 31. märtsist 2018.
Seega on oodata, et iga aastaga tuleb liiklusesse juurde autosid, millel on kohustuslikus korras paigaldatud eCall seade ning automaatsete hädaabikõnede arv kerkib eeldatavalt kiiresti.
Kuna Euroopa Liidus on eCall funktsionaalsus kohustuslik kõigile uutele sõidukitele alates 31. märtsist 2018, siis on kindlasti ka eCall kõnede arv kasvamas, kinnitas Kajaste.
"Kindlasti ei näe me probleemi automaatsete kõnede puhul, millega kaasneb reaalne abivajadus ning igale ohuhinnangu andmise tulemusel tuvastatud sündmusele reageeritakse," märkis ta.
Kuid automaatsed hädaabikõned ei piirdu Kajaste sõnul juba praegu ainult eCall-iga ning seetõttu on võrdlemisi keeruline ennustada, kui kiiresti automaatsete hädaabiteadete hulk kasvama hakkab ning millist mõju võib see häirekeskuse ja politsei tööle avaldada.
"Hiljuti sai häirekeskus näiteks paar kõnet, mille algatajateks olid nutikellad. Mõlemad kõned said alguse läbi kellades oleva süsteemi, mis tuvastab kukkumist ning pärast seda helistab automaatselt häirekeskusesse," rääkis Kajaste.
Ette tuleb ka üsna tobedaid juhtumeid – häirekeskusse tuleb küll hädaabikõne, kuid asja kontrollides selgub, et autoomanikud on testinud oma sõiduki eCall funktsionaalsust, vajutades vastavat nuppu. Ka sellisel juhul luuakse kõnekanal sõiduki ja häirekeskuse vahel.
Tavaliselt ütleb siis autoomanik, et soovis nuppu testida ning päästekorraldaja veendub, et abivajadust ei ole.
"Soovitame autoomanikel pigem küsida seda infot (kuidas süsteem töötab - toim.) automargi esindusest," märkis Kajaste.
eCall aktiveeritakse õnnetuse korral automaatselt sõidukisiseste andurite kaudu, milleks võib olla näiteks õhkpatjade avanemine. Samas saab seadme aktiveerida ka käsitsi, vajutades SOS-nuppu. Automaatse käivituse eelis on see, et häirekeskus saab teate õnnetusest ka siis, kui sõidukis viibivad inimesed ei ole võimelised õnnetusest teatama ning ka pealtnägijaid pole.