Marju Lauristin Balti ketist: armeed meil polnud, aga meil oli usk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: (Foto: ERR)

"Ma mäletan seda tunnet, et ühe käega hoiad sellest lipuvardast kinni, sinimustvalge lehvib sul pea kohal, hirmus tuul puhub, torm ja siis sa ütled, et nüüd koos ütleme vabadus ja siis tuli igalt poolt üle kolme Balti riigi see korraga," meenutas ERR-ile Rahvarinde eestseisuse liige, poliitik ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin Balti keti algust.

"Mäletan küll seda koosolekut, sest ma olin Rahvarinde eestseisuse liige. Eestseisus oli koos seal Uue tänava pööningul, kus me istusime, Savisaar tuli selle mõttega välja ja siis läks aruteluks. Ma pean küll tunnistama ausalt, et ma ütlesin, et sa oled hulluks läinud, niisugust asja ei ole võimalik korraldada," ütles Lauristin.

"Savisaar ütles, et on küll-on küll," lisas ta naerdes.

"Muidugi Andrus Öövel, kes oli siis Rahvarinde, hiljem tuli sellest Kodukaitse, aga siis ta oli teatud mõttes julgestusteenistuse korraldaja ja üldse massiürituste turvamise ja korraldamisega tegelenud, tema ütles ka, et saab küll. Savisaar helistas ka Lätti ja Leetu, Dainis Ivans, Läti rahvarinde juht, ma mäletan oli kohe agaralt selle mõttega nõus ja siis selle vaidluse järel, ma pean ütlema, et mind veendi ära," rääkis Lauristin.

Lauristin räägib, kuidas rahvarindelased ja töökohad olid valmis kaasa aitama Balti keti tegemisel.

"Kogu selle organisatsiooni [Rahvarinde] logistika, sest kuidagi pidi ju saama sinna nendesse metsavahelistesse kohtadesse, selle logistika väga suureks tugisüsteemiks oli see, et väga paljud töökohad olid valmis aitama näiteks autode ja bussidega. Mina olin ise ju Tallinnas, aga tulin Tartust ja Tartu Rahvarinne näiteks Tartu automeestega, autobaasi meestega ja mitmete ettevõtetega oli kokku leppinud ja autobaasid andsid väga lahkesti oma bussid Balti keti nii öelda tegemiseks ja inimesed said kindla koha ja aja kuhu minna. Siis ei olnud seda, mis me praegu teame on nii tavaline, et igal perel on auto. Autosid oli tegelikult ju vähe," ütles Lauristin.

Lauristin meenutab ka seda, miks Balti kett oli väga kaalutletud samm: "Küsimus oli selles, mida teeb nõukogude miilits, see oli ikka täielikult nõukogude aeg ja küsimus sellest, kas inimesed tulevad ikkagi välja igale poole maal, metsavahel, linnades niimoodi demonstreerima, teades, et see on otseselt Moskva vastu. See tollal nõudis ikka inimestelt selgesti otsustamist, see ei olnud mitte pühapäeva jalutuskäik ja inimesed tulid välja. Mingit garantiid ei olnud ju võimalik kellelegi anda ega kellelegi turvameest selja taha panna, kui ikkagi oleks tulnud miilits välja, maha suruma relvadega või millega tahes, siis see risk oli olemas."

Lauristin räägib Balti keti algusest kui unustamatust hetkest.

"Mina olin sellel hetkel, kui Balti kett algas koos [Arnold] Rüütliga Pika Hermanni tornis, sellepärast, et see oli kokku lepitud, et keti algus tuleb Tallinnast ja ainukene sidevahend oli meil raadio. Üleval Pika Hermanni tornis, tuul puhus hirmsasti, me hoidsime Rüütliga lipuvarrest kõvasti kinni, muidu oleks tuul ära viinud. Rüütel pidas oma kõne ja minu peale jäi keti alustamine. No nüüd, kui ma vaatan, see on ju filmitud, ma vaatan, ma mõtlen, et kust ma need sõnad võtsin, mul ei olnud ju paberi peal, ma ütlesin hetkel seda, mida ma tundsin, et peab ütlema ja ma teadsin, et see, mis lõpuks see võlusõna peab olema on "vabadus". Kogu selle keti märksõna oli "vabadus". Ma mäletan seda tunnet, et ühe käega hoiad sellest lipuvardast kinni, sinimustvalge lehvib sul pea kohal, hirmus tuul puhub, torm ja siis sa ütled, et nüüd koos ütleme vabadus ja siis tuli igalt poolt üle kolme Balti riigi see korraga. Kõikidel olid seal tee peal need väikesed, nüüd jälle ei kujutata ette, mis on, transistorraadio. Kõik kuulasid, mis sealt raadiost siis tuli, kogu seda ketti selles mõttes dirigeeriti läbi raadio," räägib Lauristin.

"Kui ma sealt siis alla ronisin koos Rüütliga, siis oli [Indrek] Toome ka seal all ja keti algus oli Toompea lossi eest," lisas ta.

Lauristin ütleb, et Balti keti aitas läbi viia usk ja suur tahe.

"Armeed meil ei olnud, mis meil oli usk oli - usk oli ja see suur tahe. See tahte koondumine, see on, ma täiesti tundsin seda oma võiks öelda kuklakarvades ja selle reaalsust, et tõesti on olemas niisugune asi nagu sotsiaalne energia, rahva, kas see on siis vaimne ja niisugune tundeline energia, mida saab nii fokuseerida, et ta muutub nii tugevaks, et tõesti sellest läbi ei murra."

"Kui see ühistunne on suunatud selliseks raudsest seinast läbi murdmiseks, sest täpselt nii see oli, see ei olnud mitte viha, siin on suur vahe, vaid see oli see tahte koondamine selleks tõesti, et sellest seinas läbi saada. See oli positiivne, see oli vabadusetahe," lisas ta.

"See jõud oli tekitatud selle sama survega, see sama nõukogude süsteem, mis tekitas ikkagi pooles Euroopas ja terves Euraasias, tekitas korraga miljonitele inimestele niisuguse tohutu surutise, siis vastusurve oli sama tugev," ütles Lauristin ja lisas, et see vastusurve koondus sellel hetkel Tallinna ja Vilniuse vahemaale. 

Marju Lauristini, Heinz Valgu ja teiste meenutusi Balti ketist on võimalik vaadata ETV-s reedel kell 21.35.

Toimetaja: Laura Saks

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: