Mart Kadastik: kohting musta lesega
Mart Kadastik analüüsib fotot, millel poseerivad Mart Helme, Mailis Reps, Jüri Ratas ja Martin Helme ja leiab, et see naeruvääristab ja alandab peaministrit.
See on vana tõde, et ühel fotol võib olla rohkem jõudu kui miljonil sõnal. Nagu näiteks Pekingis Tiananmeni väljakul 1989. aastal üles võetud pilt protestijast, kes seisab üksipäini valitsuse tankide ees. Või foto Leonid Brežnevi ja Erich Honeckeri kirglikust suudlusest, mille ümbermaaling Berliini müüri säilmetel tänaseni tollaseid riigijuhte pilkab.
Nüüd on ka meil oma foto, mis kõneleb rohkem kui miljon sõna: muhelev Jüri Ratas Helmete hingelises embuses, huuled veel veidi koogised. Ei mingeid murekurde otsmikul. Ainult "OK" näitav käemärk on pildilt puudu.
Ülbuse, infantiilse selgrootuse ja küünilise silmakirjalikkuse üheaegne demonstratsioon, mille märgilist tähendust ei muuda sõnaline täpsustus: peaminister olla "lubamatult käitunud" Helmetele koguni ultimaatumi esitanud. Ei veena selle foto taustal. Mis asi võiks olla ultimaatum Jüri Ratase esituses?
Eesti poliitilises kultuuris ei ole sõnadel nagunii enam tähendust, olgu need kui tahes ümmarguseks lihvitud või teravaks luisatud. Avalikud sõnad on vaid tähekombinatsioonid, millest moodustatakse lauseid, mis on mõtetest tühjad nagu kaunad ilma hernesteta. Põhimõtetega ei ole nendel lausetel üldse pistmist.
On arvatud, et EKRE on ainus poliitiline jõud, kellel on selged põhimõtted, millest nad oma retoorikas ka järjekindlalt kinni hoiavad. EKRE pidavat sõna. On see nii?
Vähem kui kaks aastat tagasi ilmus selline seisukoht:
"IRL on kõige vähem usaldusväärne partei Eestis üldse, nende loosungid enne valimisi on ristivastupidised nende tegudele kohe valimisjärgsel päeval ja valitsuses. Kellele, peale mõne palgalise inimese, sellist parteid vaja on?"
Veel üks stiilinäide samalt autorilt:
"Keskerakond on oma kaardid Tallinnas hästi mänginud, kuid teiste jaoks on see minu hinnangul saatuslik kohting musta lesega – teatavasti see ämblik tapab pärast paaritumist oma kaaslase ja sööb ta ära."
Need tsitaadid kuuluvad Martin Helmele.
Võib muidugi õigustada, et siis oli hoopis teine aeg, et opositsioonis olija vaatepunkt on ikka erinenud valitsuses olija omast. Võimalik. Veel aasta-paar tagasi olid EKRE juhid toonase opositsioonipartneri Reformierakonna suhtes leebemad kui Jüri Ratase valitsuses osalejate suhtes. Isegi Moonika Helme ei soovinud Reformierakonna hukku.
Eelnevast järeldub, et EKRE väidetav ammune põhimõtteline viha Reformierakonna vastu on tegelikult vaid praeguse päevapoliitilise pragmatismi sünnitis.
EKRE juhid vihkavad kõiki, kes parasjagu seisavad neil ees oma ambitsiooni teostamisel. Seda ambitsiooni, mille nimel ollakse valmis hädapäraselt manööverdama, pole Mart Helme varjanudki – enamuse, kontrollimatu võimu saavutamine parlamendis, kogu Eesti poliitika ekrestamine.
Ungari mudelist on Eesti õnneks siiski päris kaugel. Ja näib, et sõnadega ei võida mitte keegi, EKRE sealhulgas, endale poolehoidjaid juurde. Sõnad ei sunni kedagi usku vahetama. Exceli-tabelid ja faktid on veelgi tähtsusetumad – tõejärgne ühiskond, teadagi. See, mis võib mängu muuta, on pilt, õigemini emotsioon, mida tekitab ehe kujutis.
Kas Martin Helme tõesti ei taibanud, et lõbus foto, mille ta kohe pärast oma suvemajas toimunud koosviibimist postitas, naeruvääristab ja alandab Jüri Ratast? Eriti valusalt nende inimeste silmis, kes veel olid praegusest peaministrist lugu pidanud. Ilma selle lillelise fotota vôinuksid oma valijatelt plusspunkte teenida môlemad: üks süvariigi südi lammutajana, teine pärisriigi messiaanliku taaspäästjana.
Nii, nagu ei olnud Jüri Ratasel mehisust peatada väidetava vägivallaohvri telefoni teel ülekuulamine peaministri kabinetis, nii ei jätkunud tal otsustavust Helmetele öelda: "Härrased, pilti me täna ei tee. Probleem on liiga tõsine, et seda naervate nägudega illustreerida."
Kes ikkagi käitub musta lesena, ämblikuna, kellel on kombeks pärast sigimisakti oma kosilane ära süüa?
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel