"Ma arvan, et see oli hästi sisepoliitiline, päevapoliitiline kõne. Kuigi ei mainitud ühtegi erakonda ja ühtegi poliitikut, siis oli tegelikult ju selge, et ta rääkis tänasest valitsuskoalitsioonist, EKRE-st. Need näited olid mitte ridade vahele, vaid ridade peale pandud," kommenteeris Sildam.

Sildam ütles, et president kutsus meid hoidma seda vabadust ja demokraatiat, mida me oleme saavutanud. "Ta kutsus meid hoolima Eestist, hoolima Euroopast, hoolima kliimaküsimustest. Ühesõnaga olema sellised nagu me oleme olnud seni, enne märtsi 2019," lausus Sildam.

Oma pidupäevakõnes meenutas president sündmusi ja inimesi, kelle julgus ja järjekindlus rajasid teed meie iseisvuse taastamisele. Märksõnadeks Balti apell, 40 kiri ja Balti kett ning läbivaks teemaks vabaduse tähendus toona ja praegu.

"Mida me ootame oma riigilt täna? Ikka sedasama vabadust. Võimalust kartmatult kõndida tänavail. Öelda välja oma mõtteid. Armastada keda soovime. Õigust minna ja tulla, tulla koos armsaks saanud, aga teisest kultuurist sõpradega, mujal loodud suhetest sündinud ja teise nahatooniga lastega. Vabadust ette võtta ja isegi tuge neis ettevõtmistes. Vabadust väljendada oma mõtteid ja arvamusi.
Ka riigiameteis, kartmata repressioone," kõneles Kaljulaid.

"Isegi ühest, väga valesti sõnastatud väljaütlemisest kusagil sotsiaalmeedias, kui ütleja ei taju oma positsioonist tulenevat vastutust, võib alata Eesti sõprade usu kadumine meie otsuste järjepidevusse ja väärtuspõhisusse. Isegi ühest juhtumist, kus poliitiku tahe ületab õigusriigiga seatud piirangud ja jõuab eesmärgile ebaseaduslikult, võib alata demokraatliku Eesti lõpp," ütles Kaljulaid veel oma kõnes.

Koos Eestis visiidil viibiva leedu presidendi Gitanas Nausedaga andis president üle ka traditsioonilised tänukivid, millest esimese pälvis Enn Tarto, kes oli üks neljast eestlasest, kes 40. aasta eest andis allkirja Balti apelllile. Teine tunnustuskivi läks Balti keti korraldajatele ja selle võttis vastu Rein Veidemann.