Riigikokku viiakse eelnõu esimesele arutelule oktoobris, ütles Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

"Aasta lõpuks peaks (eelnõu) olema vastu võetud ja hakkab kehtima järgmise aasta algusest. Alates juulist peaks saama inimesed teha avaldusi teisest sambaks lahkumiseks. Esimese avalduste esitamine peaks lõppema 31. augustiks, et see haakuks riigieelarve protsessiga. Esimesed väljamaksed tehakse 2021. aasta algusest," rääkis Helme.

Praeguse eelnõu kavandi järgi hakatakse väljamakseid tegema kolm korda aastas nagu seni pensionifondide vahetus. Ühekordselt makstakse välja kuni 10 000 eurone osak. Kui soov on rohkem korraga välja võtta, siis makstakse see välja kolmes osas.

Helme lisas, et teisest sambast saab välja võtta kogu sinna kogutud raha ehk nii kaks protsenti oma palga pealt sinna lisandunud raha kui neli protsenti riigi poolt sotsiaalmaksust lisatu. Samas tuletas rahandusminister meelde, et kui teisest sambast raha välja võetakse, peab arvestama, et selle võrra jääb vanaduspension väiksemaks.

Samuti peab teisest sambast raha välja võttes maksma kogu summa pealt tulumaksu 20 protsenti.

"Loodame, et selle tagajärjel muutuvad pensionifondid tõhusamaks ehk pangad pingutavad rohkem. Me eeldame, et teatav kogus inimesi liitub, aga ilmselt suurem kogus lahkub (teisest sambast)," ütles Helme, kelle sõnul on praegu käimas vastav küsitlus, mille tulemused selguvad septembri alguses.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et kõige olulisem on reformiga kaasnev suurem valikuvabadus. "Inimesed saavad ka jätkata kogumist samal moel. Üks valik saab olema see, et on võimalik lõpetada maksete tegemine teise sambasse, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. Saab ka lõpetada maksete tegemise ja kogutud raha välja võtta," rääkis Ratas.

Peaministri sõnul lepiti valitsuse istungil kokku, et teatud aja pärast on neil, kes teisest sambast lahkuvad, võimalik uuesti liituda. "See vahemik peaks olema kümmekond aastat," ütles Ratas.