Gunnar Kobin loobumisest: ettevõte vajab lennunduskogemusega juhti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Gunnar Kobin
Gunnar Kobin Autor/allikas: Jaanus Lensment/Eesti Meedia/Scanpix

Varem kirjastamisega tegelevat Ekspress Gruppi juhtinud Gunnar Kobin põhjendas Nordica juhi kohast loobumist sellega, et jõudis suve jooksul veendumuseni: ettevõte vajab lennunduskogemusega juhti, mistõttu olnuks kohatu vastu võtta kõrget palka, suutmata anda kvalifitseeritud panust. Just sellise kogemuse puudus juhtimisel on rahvusliku lennufirma viinud olukorda, kus see praegu on.

Miks sellest kohast loobusite?

Ettevõttega suvel tutvust tehes sai selgeks, et ettevõte vajab lennundusäri kogemusega juhti, mitte kedagi sellist, kes seda alles õppima hakkab. Lennundusäri mitte tundvate õpipoiste juhtimise tulemusena on see firma seal, kus ta täna on. Mulle tundus ebaõiglane võtta vastu ühiskonnas laialdast vastukaja tekitanud juhatuse liikme tasu, olemata ise võimeline selle eest kvalifitseeritud panust vastu anda. Seetõttu otsustasin ise loobuda ja soovitasin nõukogul sõlmida lepingu Erki Urvaga, kes on kindlasti kümme korda kvalifitseeritum sellesse ametisse kui mina. 

Millised olnuks teie nägemuse kohaselt Nordica võimalikud edasised arengud?

Kõige olulisem küsimus, mille osas on vaja saavutada sisuliselt ühiskondlik kokkulepe, on, kas Eestile on strateegiliselt oluline omada Tallinnast opereeritavaid otseliine või mitte. Kui neid vaja ei ole, tuleks Euroopas allhanke lende tegev Regional Jet ära müüa, kuna riigi asi ei ole tegeleda lennundusäriga, kui tegu ei ole strateegilise vajadusega. 

Sõltumata sellest ei pea riik omama lennuaparaate. Liinilendude võimaliku taaskäivitamise korral on targem need vastavalt vajadusele turult liisida selle asemel, et neid ise omada. Lennukite alt vabanenud kapitalist piisaks võimalike liinilendude taastamise tarbeks väga pikaks ajaks. 

Liinilendude osas on Eesti rahvuslike lennukompaniide häda olnud liigne ambitsioonikus. Selle asemel, et ehitada hõredat otseliinide võrku kümnetesse erinevatesse Euroopa linnadesse, piisaks Eestile täistunni ekspressist lähiregiooni suurtesse lennujaamadesse. Sellise täistunni ekspressiga saaks kuhu iganes lennata sooviv reisija seda teha talle sobival päeval ja kellaajal, ilma et peaks transiitlennujaamas pikalt edasilendu ootama. Minu arvates on rahvusliku lennukompanii säilumine kinni selles, kas see võimalik strateegia kannaks kaela ning kas seda õnnestuks soovi korral veel ellu viima hakata või on selleks juba hilja.

Suurtesse transiitjaamadesse lendamine eeldab koodijagamise lepinguid lennufirmadega, kelle jaoks need suured lennujaamad on kodujaamad ning kes on endale tänaseks Eesti lennukompanii nõrkust ära kasutades ise Tallinnast transiitreisijate kohale lennutamise lahendused loonud. Finnairil või Air Balticul ei ole vaja koodijagamise lepingut Nordicaga, sest Air Baltic ja Finnairi tütarfirma lendavad ise nagu liinibussid Tallinna vahet. 

Ainus, kellega sellise lepingu sõlmimine võiks ehk vähegi reaalne olla, on SAS. Kui SAS-iga koodijagamise lepingu sõlmimine Skandinaavia lennujaamadest väljuvatele reisidele ei õnnestu, ei ole Nordica kaubamärgi all Tallinnast liinilendude korraldamisel ja sellega ka riiklikul lennukompaniil minu arvates tulevikku.

Miks te sellest loobumisest alles nüüd teatasite?

Pidasin õigeks anda ettevõtte nõukogule aega uue juhiga lepingu teemal läbi rääkida ning ettevõtte töötajatele sellest ise teada anda, panemata töötajaid olukorda, kus nad ettevõtte juhi muutusest meediast lugema peavad. 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: