Huko Aaspõllu: oodata on lennupiletite kallinemist
Nordica tuleval kuul turult lahkumine tähendab tõenäoliselt Tallinnast väljuvate otselendude vähenemist. Samuti toob konkurentsi vähenemine suure tõenäosusega kaasa ka hinnatõusu, kirjutab ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu Vikerraadio päevakommentaaris.
Järgmisest kuust lõpetab mõned aastad tagasi Estonian Airi järglasena loodud rahvuslik lennufirma Nordica Tallinnast oma lennud. Eelmise aasta suvel teenindas Nordica Tallinnast otse 20 sihtkohta. Sel suvel piirduti 13 sihtkohaga. Ettevõtte möödunud aasta turuosa oli Tallinna lennujaamas koos koostööpartneri Poola riikliku lennufirmaga LOT 23 protsenti. Sellest kõigest hoolimata osutus ettevõtte ärimudel elujõuetuks.
Lennutegevus peaaegu lakkab. Ettevõtte jääb sisuliselt valdusfirmaks, millele kuulub osalus allhankeid tegevas regionaallendude ettevõttes Regional Jet. Samuti jäetakse ettevõtte nii-öelda valverežiimile.
See tähendab, et kui turuolukord või poliitiline tahe peaks muutuma, siis on kiiresti võimalik Nordica baasilt lennufirma taas käivitada ja lennud taas käima panna. Selleks on ettevõte asunud arendama oma kommertsplatvormi, millelt saaks vajadusel pileteid müüa.
Raha pole veel otsas
On võrdlemisi kõrge tõenäosus, et Nordica ei tõuse taas kunagi. Lennunduseksperdid näivad arvavat, et ise pileteid müüvate väikeste lennufirmade aeg on möödumas. Seega võiks vaadelda seda tegevust peamiselt mingisuguse garantii võtmes. Garantii, et olemasolevad lennufirmad peavad arvestama, et eksisteerib risk, et kui nad siinset turgu hülgama hakkavad, siseneb turule uus konkurent.
Me panime Nordicasse pisut üle 40 miljoni euro. See raha ei ole veel otsas. Nordica on otsustanud tegevuse jääle panna enne kui kõik on ära kulutatud.
Ega ettevõttel sisuliselt ka väga halvasti ei ole läinud. Näiteks eelmisel aastal teeniti 108 miljoni euro suuruse läbimüügi juures kahjumit viis miljonit eurot. Suur number küll, aga võiks ka oluliselt hullem olla. Majandusaasta aruande järgi on ettevõttel möödunud aasta seisuga omakapitali alles 21 miljonit eurot. Pool sissepandust.
Samal ajal kui ettevõtte juhtkond näeb, et kasumit teenida ei ole võimalik ja mõne aasta jooksul tuleb nii või teisiti tegevus kokku pakkida, on vastutustundlik mitte kogu raha kohe ära raisata või kalleid ja ambitsioonikaid laienemisplaane töösse panna. Nagu näiteks Estonian Airi kunagise juhi Tero Taskila kava hakata Soomest Tallinnasse inimesi ette vedama.
Teine lahendus
Iseenesest oleks Nordicaga olnud võimalik ka üks teine lahendus. Kui me oleksime riigina leidnud, et meile on ülioluline riikliku lennufirma olemasolek, maksku mis maksab, oleksime võinud hüpoteetiliselt jätkata. Oleksime maksnud ühiskonnana peale selle eest, et meil oleksid Tallinna garanteeritult otselennud.
Sellisel tegevusel on lisaks raskelt rahasse arvestatavale riiklikule uhkusele ka majanduslik loogika. Kui ikka välisinvestoritel ei ole võimalik mugavalt Tallinnasse lennata, siis nad ei tule siia. Siis nad ei investeeri siia. Siis on meie majandus selle võrra vaesem. Kui palju võiks otseühendusi maksurahast toetada, et tehing veel tulus oleks, on raske öelda ja kalkulatsioone saab teha väga erinevaid.
Siiski, selline toetamine ei ole kooskõlas Euroopa ühisturu reeglitega. Need reeglid ei ole asjatult kehtestatud. Nende mõte on selles, et üritada võimalikult vähe moonutada lennundusturgu ja lasta konkurentsil võimalikult palju toimida. Kui kõik riigid saaksid oma valitud lennufirmasid piiranguteta toetada, siis tulemus oleks kõigile halb. Kindlasti langeks efektiivsus ja maksumaksjatele kallid lennufirmad lendaksid halvasti.
Muidugi on võimalusi riiklike lennufirmade varjatud toetamiseks. Saab anda kord kümne aasta jooksul riigiabi. Või näiteks tehes riiklikule lennufirmale mingisuguseid soodustusi riigi lennujaamades, mis võimaldaks sellel märgatavalt kulusid kokku hoida. Midagi sarnast on teinud lätlased.
Air Baltic
Lätlaste riiklik lennufirma, millest tõsi küll viiendik kuulub praegu ühele taanlasele, Air Baltic, on alati riigi tuge nautinud. Kui Estonian Airi kunagine juht ja nüüdne Eesti ja Poola ühise regionaalse lennufirma Regional Jet juht Jan Palmér retooriliselt küsis, et kas ma tean, kui palju on Läti riik Air Balticusse raha pannud, vastasin, et seda ei tea keegi. Palmér ütles seepeale, et seda on sellest veel märgatavalt rohkem.
Läti on otseühendusi pidanud ülioluliseks. Arusaadavalt ka. Neil ei ole töötavaid laevaühendusi Helsingiga. Ka Stockholmi laevaliin ei ole kunagi Riiast päriselt käivitunud. Neil pole ka suurt Poolat kohe külje all. Sellest lähtuvalt positsioneerib Läti ennast Balti riikide keskuseks. Riia Balti pealinnaks. Otseühendused on pealinnaks olemise jaoks üliolulised.
Läti on andnud Air Balticule riigiabi. Erinevalt Eestist on Euroopa Komisjon leidnud, et Läti tegi seda õigesti. Samuti on kahtlused, et näiteks Riia lennujaama kaudu on ettevõtte tegevust toetatud. Tõenäoliselt on ka ettevõttele muud moodi toetust osutatud. Mis summadest on jutt, ei ole päris lõpuni selge, sest ettevõtte majandustulemused ei ole kunagi liialt läbipaistvad olnud.
Air Baltic on viimased viis aastat näidanud Läti raamatupidamisstandardeid kasutades kasumit. Kui aga ettevõte sel suvel võlakirju emiteeris, näitas ta võimalikele investoritele oma tulemusi ka rahvusvahelist raamatupidamisstandardit kasutades. Selle alusel ettevõtte olukord nii roosiline ei olnud.
Kaks aastat tagasi oli ettevõttel 19 miljonit eurot kahjumit ja möödunud aasta pisikene kasum tuli vaid ühekordsest eraldise kasutuselevõtmisest. Samuti oli ettevõtte esimese poolaasta tulemus 26,6 miljoni euro suurune kahjum.
Teisalt jällegi on Air Balticul nüüd võlakirjade emiteerimise järgselt kõvasti vahendeid. Ka mõnekümne miljoni euro suuruste kahjumite korral on sellel võimalik aastaid lennata. Ja kui raha peaks kunagi otsa saama, on möödunud kümme aastat viimasest riigiabist. Ehk Euroopa Komisjon võiks lubada uut riikliku rahasüsti ettevõttesse.
Seega lähiajal ei ole Air Baltic kuhugi kadumas. Ja tõenäoliselt nüüdne Nordica liinide sulgemine võimaldab ettevõttel oma liinivõrku üle vaadata ja ka kasumlikumalt toimetama hakata. Kindlasti ei pane Air Baltic kõiki oma Tallinna otseliine kinni. Ta ei tegutse meie riigis üksinda. Lisaks võtab Poola LOT üle mõned Nordica liinid.
Aga vähenev konkurentsiolukord võimaldab siiski pisut rohkem piletihinda küsida. Kui seni on Tallinnast palju lende toimunud hindadega, mis ei kata selle kulusid, siis see on tõenäoliselt muutumas.
Kui turg kaotab ühe konkurendi, siis teistel on pisut hõlpsam tegutseda. Seega, kui meil on lennufirmad aastaid Tallinnast lendamisele peale maksnud, võib nüüd lähiajal tekkida olukord, et inimesed peavad reaalselt oma kulud ise katma.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel