Vääramatult läheneb oktoobri lõpp, siis lõpetab Nordica oma nime alt lendamise Tallinna lennujaamast. Mis juhtub Tallinna lennujaama reisijate arvuga pärast seda, kui Nordica paneb Tallinnas pillid kotti? Kuidas see mõjutab lennujaama majandustulemusi?

Loomulikult on lennujaam teinud arvestusi. Siin tuleb täpsustada, mis tähendab "pillid kotti"? Tegelikult LOT-i brändi all kolmel liinil lendamine jätkub, Varssavi liinil jätkub see suures mahus ehk neli korda päevas. Ka Stockholmi ja Brüsseli liinil lennatakse endise sagedusega. Seega istekohtade mahu vähenemine ei olegi nii suur. Ja mõju reisijate arvule pole suur, sest teisest küljest on konkurendid istekohti liinidele lisanud.

Aga ikkagi, te olete arvutanud, palju on reisijaid aasta lõpus vähem võrreldes 2018. aasta lõpuga?

Tegelikult reisijate arv ei sõltu istekohtade pakkumisest, vaid sellest, palju lennukitega reisitakse. Näiteks oli sel suvel lennukite täituvus suurem kui möödunud suvel, juulis oli lennukite keskmine täituvus üle 80 protsendi. Kui nõudlus püsib, siis ligi 15 allesjäävat lennufirmat on valmis tooma turule ka suuremaid lennukeid. Me ei ole kindlad, et reisijate arv peaks üldse kukkuma.

Kuidas suured lennufirmad Tallinnas toimuvat jälgivad? Kas Ryanair võib piletite hindu muuta? Suured kompaniid ei pane üldse tähelegi seda väikest sagimist Eesti lennundusturul?

Lennufirmad on erinevad. Need, kelle jaoks on Balti riigid koduturg, näiteks Air Baltic, Finnair või SAS (lendab Kopenhaagenisse ja Stockholmi), nemad kindlasti näevad ja muudavad kiiresti turuolukorra muutudes ka piletihindu. Suuremate lennukompaniide, näiteks Ryanairi puhul, on maht nii suur, et seal on lennujaama asi neile meelde tuletada, mis muutused turul aset leiavad ja millised võimalused Tallinnas tekivad.

Veel mõni aasta tagasi polnud üldse võimalik Tallinnast otse Berliini lennata. Nüüd vahepeal lendab sinna lausa neli lennufirmat. Kuidas säärased olukorrad tekivad? Miks kõik korraga järsku tormasid Berliini peale?

Esiteks, lennuliini avamine on pikaajaline töö. Tihti tehakse neid otsuseid aasta ette, lennufirmad arvestavad uute lennukite saabumisgraafikuid ja kuhu neid õhusõidukeid lendama suunata. Berliini puhul oli näha, et on vaba mahtu, et sinna võiks lennukeid juurde tuua. Seal tekkis ka võitlus Easyjeti ja Ryanairi vahel, sest mõlemad tahtsid pärast Air Berlini pankrotti saada endale võimalikult suurt osa Saksamaa turust.

Üleeile lõi laineid uudis, et Gunnar Kobin ei asugi Nordica juhi toolile, tema asemel juhib ettevõtet hoopis Erki Urva. Kobin aga jõudis veel öelda, et
"selle asemel, et ehitada hõredat otseliinide võrku kümnetesse erinevatesse Euroopa linnadesse, piisaks Eestile täistunni ekspressist lähiregiooni suurtesse lennujaamadesse. Sellise täistunni ekspressiga saaks kuhu iganes lennata sooviv reisija seda teha talle sobival päeval ja kellaajal, ilma et peaks transiitlennujaamas pikalt edasilendu ootama." Kas Tallinna lennujaamale säärane lähenemise sobiks?

Tegelikult on meil vaja mõlemat. Euroopas on umbes 200 niinimetatud asjalikku lennujaama, kuhu inimesed regulaarselt ja tihti lendavad. Selge on see, et Tallinnast kahesajasse sihtkohta ei saa kunagi lennata, see lihtsalt ei ole võimalik. Seetõttu jäävad ümberistumislennujaamad meie jaoks väga oluliseks. Näiteks Frakfurt või Helsingi. Helsingisse käib suvel lennuk kümme korda päevas! Veel kindlasti Riia, Varssavi ja Stockholm. Need lennujaamad katavad teiste lennujaamade vajadusi. Aga väga palju on kohti, kuhu tasub lennata otse, eriti puhkusesihtkohad. Võtame näiteks Milano, Girona, Küpros või Malta, sealt sisuliselt edasi lennata ei saa, aga need on reisijate seas populaarsed.

Nordica lendas suviti ka mitmesse puhkuselinna, näiteks Splitti või Nice´i. Mis saab suveliinidest, kas teised kompaniid on tundnud huvi nende liinide ülevõtmise vastu?

Päris üle neid võtta ei saa. Nordical oli viis suveliini, mis olid meeldiv täiendus puhkusereisi sõpradele. Tallinna lennujaam otsib nendele liinidele järgmiseks suveks asendusi. Me pakume reisifirmadele välja, et järgmisel suvel on puhkusereiside turul palju vaba ruumi ja sinna võiks keegi siseneda. Otsus on aga puhtalt lennufirmade teha. Me ei saa garanteerida, et keegi hakkab Nice´i lendama, küll me saame Vahemere piirkonda lennufirmadele reklaamida.

Mis sai otselennust Araabia Ühendemiraatidesse, mille välisminister jõudis kevadel väja hõigata (mais sõlmiti AÜ-ga lennundusleping)?

Tegelikult pidi liin tulema Tallinna ja Katari vahele. Qatar Airways teatas poolteist aastat tagasi, et nemad tahaks teha Tallinnast sinna otselende. See uudis sattus halvale ajale, nad olid läinud tülli oma naabritega ning neil tekkis lendamise ja lennuõigustega suuri probleeme. Seetõttu pole nende käsi majanduslikult hästi viimasel kahel aastal käinud, see on vähendanud ka nende ambitsioonikaid plaane. Nad on kinnitanud, et sooviks liini endiselt avada, aga nad ei suuda meile öelda ei kuupäeva ega aastat.

Lennuliinide avamisest ei räägita enne, kui osapooled on kokkuleppele jõudnud. Seetõttu ma ei küsi nimesid. Aga kas praegu reaalselt ka keegi lennujaamaga kõnelusi peab, et tahaks Tallinnas kätt proovida?

Tegelikult me peame kogu aeg kõnelusi, see on pidev töö. Me ei kõnele ainult uute võimalike tulijatega, vaid ka olemasolevate lennufirmadega, sest nemad tunnevad turgu, ka kliendid tunnevad, et nendega on lihtsam lennata. Lisaks peame läbirääkimisi 10-15 uue lennufirmaga, kes veel täna Tallinna ei lenda, aga kellel oleks potentsiaali. Kui need uudised on küpsed, siis lennufirma ütleb selle ise välja.

Kas Tallinna lennujaam võib olla seni rahulik, kuni ei tule tõsist majanduskriisi? Eestlaste ostujõud kosub ja sellega ka reisijate arv läheb Tallinnas ülesmäge?

Kuulasin just raadiost Peeter Koppelit ( SEB analüütik), kes ütles, et järgmisel aastal majanduslangust ei tule. Lennureisijate arv ja kasv on väga selgelt seotud majandusarenguga. Meie läheme järgmisele aastale vastu suhteliselt rahuliku südamega. Me ei planeeri suurt kasvu, sest osa Euroopa turge on jahtumas. Aga ka lennureisijad võivad uuele aastale minna vastu rahuliku südamega, kõik vajalikud töö ja puhkusereisid saab ära teha.