Riigikontroll: ühendus Saare- ja Hiiumaaga läheb riigile järjest kallimaks ({{commentsTotal}})

Parvlaevad Piret ja Tõll Suurel väinal auringi tegemas.
Parvlaevad Piret ja Tõll Suurel väinal auringi tegemas. Autor/allikas: TS Laevad

Valitsus peaks tõsiselt mõtlema iga aastaga kallineva suursaarte parvlaevaliikluse korraldamise üle ning kaaluma alternatiive, olgu selleks kasvõi Saaremaa silla ehitus, märgib riigikontroll kolmapäeval avaldatud ülevaates. Riik silla ehitamist praegu ei planeeri, küll on valmis tooma Hiiumaa ja Saaremaa liinile lisalaevu.

Riigikontroll analüüsis Saaremaa ja Hiiumaaga parvlaevaühenduse pidamise maksumust, lepinguid, reisijate ja sõidukite hulka ning leidis, et valitsusel tuleks arvestada asjaoluga, et parvlaevaühenduse kulu riigile jääb hinnatõusu ja nõudluse tõttu kasvama ning et ühenduse pidamise perspektiividele tuleb mõelda juba praegu.

Riigikontrolli analüüs näitas, et võrreldes eelmise lepinguperioodiga aastatel 2006–2016, mil vedajaks oli Väinamere Liinid OÜ, ei ole Saaremaa ja Hiiumaaga laevaühenduse pidamine odavamaks läinud, kuid sellel on ka selged põhjused. Liinidel on kolme asemel neli uut suurt laeva ning aastatel 2016–2018 on kasvanud üle veetavate reisijate ja sõidukite arv vastavalt 10 ja 15 protsenti, sh on kasvanud ka keskmine reisijate arv reisi kohta.

Parvlaevaühendus on aasta-aastalt läinud kallimaks: tinglikult maksis 2007. aastal riik iga sõiduki üleveo kohta toetust ligi 11,4 ja 2018. aastal 18,3 eurot. Reisija kohta oli kasv 4 eurolt 8 euroni. Seega on eelmise vedajaga sõlmitud lepingu algusest inflatsiooni arvesse võtmata kulu reisija kohta kasvanud kaks korda ning sõiduki kohta poole võrra.

Üle veetavate sõidukite arv kasvas kümne aastaga umbes 60 protsenti. Palk on veonduses alates 2006. aastast tõusnud ligi kaks korda ning tarbijahinnad ja diislikütuse hind ligi poole võrra ehk kallinemine ei alanud uute parvlaevade ja uue vedajaga, märgiti riigikontrolli ülevaates.

Riigi makstav toetussumma vedajale ehk TS Laevadele suureneb eeldatavalt kuni lepingu lõppemiseni 2026. aastal, sest parvlaevade teenuse hinda mõjutavad nii palgatõus, tarbijahinnaindeks kui kütuse hind.

Riik on kulude kasvuga arvestanud

Riigile on parvlaevaühenduse kulude kasv teada ja see on planeeritud riigieelarvesse, ütles ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi. Vaatamata kulude kasvule ei mõelda praegu püsiühenduse ehk silla rajamisele.

"Mis puudutab kõiksuguseid alternatiivseid püsiühenduse viise, siis seda ei ole valitsus selles kontekstis veel arutanud ja taolised ettepanekud pole veel toetust leidnud," ütles Linnamägi.

Kuivõrd reisijate arvu kasv jätkub suure tõenäosusega ka järgmistel aastatel, tähendab see, et liinidele tuleb panna lisareise ja lisareiside jaoks omakorda järjest rohkem laevu.

"Igasugune planeerimine täiendavate vahendite hankimiseks on olnud töös. Näiteks viimaste aastate lisalaeva (Regula – toim.) liinile toomine. Reisijate arvu kasvamise tõttu on nõudlus reiside arvu kasvu järele," rääkis Linnamägi, ja lisas, et järgmiseks suveks on juba plaanid tehtud.

"Maanteeamet, kes on parvlaevaliikluse korraldaja, on näinud reisijate kasvu järgmistel aastatel koos vedajaga ette ja sellega on arvestatud ka kulude planeerimisel. Selleks on kavandatud suurendada nii reiside arvu kui ka leida võimalusi, et tuua ka järgmiseks suveks liinile lisalaev Virtsu-Kuivastu liinile," ütles Linnamägi.

Tulevikus on laevu veelgi rohkem vaja

Praegu veab TS Laevad reisijaid mandri ja saarte vahel nelja oma laevaga ning lisareiside jaoks on Regula. Eelmine vedaja Väinamere Liinid sõitis kolme laevaga. Tulevikku vaadates on laevu aga juurde vaja.

Enne tuleb riigil aga otsustada, kas neli uut laeva, mille TS Laevad teenuse osutamiseks tellis – Leiger, Tiiu, Tõll ja Piret – osta välja või mitte. Leping TS Laevadega lõppeb küll alles 2026. aastal, kuid juba 2022. aasta 30. septembriks on vaja oma otsusest teada anda.

Üks laev läheb maksma 26,6 miljonit eurot eest ühe laeva kohta. Riigikontrolli ülevaates märgitakse, et laevade väljaostuks vajaminev raha tuleb planeerida riigi eelarvestrateegias ning kõige hiljem ka 2026. aasta eelarves.

"Kuna 106,4 miljonit eurot on ilmselt liiga suur summa, et seda otse riigieelarve kuludesse planeerida, tuleb välja töötada ka vastav finantseerimisskeem. Arvestades valdkonna spetsiifikat ja turuolukorda, tuleb avaliku liiniveo järgmise lepinguperioodi ettevalmistusteks ja konkurentsi tagamise eesmärgi täitmiseks piisavalt aega planeerida," hoiatatakse ülevaates.

Taivo Linnamäe sõnul on väljaostuoptsiooni üle juba aru peetud. "Hetkel sellist väljendust riigi eelarvestrateegias pole tehtud, aga see on üks ettepanekutest mida majandusministeerium koos maanteeametiga tegema peab ja selle lähiajal ka valitsuse tasandile viib," ütles Linnamäe.

Samas on praegu juba arusaam, et kui aastal 2026 leping TS Laevadega lõppeb, on järgmisel teenusepakkujal vaja juba rohkem laevu, et Saaremaa ja Hiiumaa liine teenindada.

"Tõsi on see, et reisijate kasv ajas on märgatav ja kindlasti on vajalik diskussioon, kas olemasolevate laevadega on võimalik piisavas mahus teenust pakkuda. Täna seda arutatud veel ei ole ja analüüsi veel ei tehta. Külla aga väidan, et selle peale tasapisi mõeldakse ja koostöös maateeametiga parvlaevaühenduse planeerimine ka käib," rääkis Linnamägi.

Riigikontroll: TS Laevade eelistamine oli õigustatud

Alates 2016. aastast veab reisijaid ja autosid Hiiumaal ja Saaremaa ning mandri vahel TS Laevad, kes tegi liiniveo riigihankel madalama hinnaga pakkumise kui senine vedaja Väinamere Liinid. Riigikontrolli analüüs näitas, et otsus oli majanduslikult igati põhjendatud, sest leping Väinamere Liinide OÜga oleks osutunud riigile kallimaks.

Riigikontroll märkis ka, et hoolimata senisest üleveetud sõidukite hulga kasvutrendist ei osanud riik ette näha suvist nõudluse kasvu, mille tulemusel telliti vedajalt 2018. aastal Virtsu-Kuivastu liinil lisareisid kolmanda laevaga. Parvlaeva Regula lisareiside eest maksis riik kokku 1,7 miljonit ning aastane kulu riigile kerkis 18,3 miljoni euroni.

Lisareisid telliti ka 2019. aasta suveks. Nõudluse kasvutrendiga tuleb parvlaevateenuse planeerimisel ka edaspidi arvestada, märgiti riigikontrolli ülevaates.

Parvlaevaühenduse pidamiseks mandri-Eesti ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel korraldab riik iga 10 aasta tagant vedaja leidmiseks riigihanke, lepib igal aastal vedajaga kokku veomahu ja reisigraafiku ning toetab sõidukite ja reisijate ülevedu riigieelarvest.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: