Amet keelas reedest Linnamäe paisul elektri tootmise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Linnamäe pais.
Linnamäe pais. Autor/allikas: Marko Tooming

Kuigi kolmapäevasel kohtumisel leppisid keskkonnaminister ja kultuuriminister omavahel kokku, et Linnamäe paisu saatus otsustatakse valitsuses, teatas keskkonnaamet neljapäeval, et OÜ Wooluvabriku veeluba ei pikendata ja seetõttu alates reedest seal elektrit enam toota ei lubata.

Wooluvabrikule Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba kehtib 5. septembrini. Kuna keskkonnaamet ei pikendanud luba, on reedest Linnamäe paisul paisutamine ja hüdroenergia tootmine keelatud.

Keskkonnaamet teatas, et veeluba enam uueks perioodiks ei pikendatud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele, muuhulgas lõhelistele, sobivaks elupaigaks muuta.

Uue veeloa osas teeb keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.

Neljapäeval kohtusid Linnamäe paisu tuleviku teemal keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas, kes kinnitasid ERR-ile, et lõplik otsus, kas Linnamäe paisul saab jätkata elektritootmist või avatakse Jägala jõgi erinevate kalaliikide taasasustamiseks, tehakse valitsuses.

"Keskkonnaministeeriumi jaoks on mõlemad aspektid (lõhejõgi ja taastuvenergia – toim.) väga olulised, sellepärast me pingutamegi selle nimel, et viia see vabariigi valitsuse lauale ja arutada valitsuses, mis on siis lõppkokkuvõttes olulisem – kas energiatootmine sotsiaalmajanduslikust aspektist või siis avada jõgi kalakudemise paigana," rääkis Kokk kolmapäeval ERR-ile.

Praegu Linnamäe paisul hüdroenergiat tootev Wooluvabrik OÜ teatas neljapäeval saadetud teates, et nad on keskkonnaameti otsusega rahulolematud ning esitavad kohtusse õiguskaitse taotluse.

"Väärib rõhutamist, et keskkonnaameti käitumine ei ole mitte ainult õigusvastane, vaid ka pahatahtlik," ütles Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik, kelle sõnul on ameti otsus on vastuolus nii haldusõiguse üldpõhimõtete, hea halduse tava kui ka Wooluvabriku ja keskkonnaameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega, mis sätestas, et luba võib pikendada ka pärast 5. septembrit, kui seda tingib menetluslik vajadus.

"Keskkonnaametil on olemas kõik dokumendid ja kogu vajalik teave keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande lõpuleviimiseks. Väited KMH puudulikkusest on otsitud ja ebaõiged," märkis Kivistik.

Keskkonnamet: kõiki rahuldavat lahendust pole olemas

Keskkonnaametist teatati, et neil on toimunud mitmeid kohtumisi kohaliku kogukonna kui arendajaga (Wooluvabrik OÜ - toim.) ning et erinevate osapoolte huvid on mõistetavad, kuigi need on vastandlikud.

"Elektrijaama omaniku soov paisu säilitada on mõistetav. Keskkonnaamet seisab omakorda vastavalt enda põhiülesannetele looduskeskkonna säilimise ja taastamise eest, kuid otsuste kaalumisel on väga oluliseks argumendiks ka mõju kohalike elanike elukeskkonnale," märgiti ameti teates.

Keskkonnaameti hinnangul pole head lahendust olemas.

"Teatud tingimustel on vabariigi valitsusel võimalik teha otsus paisutuse säilitamiseks. Kõiki osapooli rahuldavat lahendust kahjuks olemas ei ole. Keskkonnaameti soov on, et pikaleveninud vaidlus saaks võimalikult hea ja selge otsuse, kuid seda tehes peame arvestama otsuse õiguslike ja sotsiaalmajanduslike mõjudega," märgiti teates.

Wooluvabrik: meie jaoks on olukord arusaamatu

Vahur Kivistiku sõnul on keskkonnaamet võtnud nõuks igal juhul Linnamäe paisu avada ja paisjärve likvideerida.

"Olukord on meie jaoks täiesti arusaamatu – samal ajal kui valitsus on asumas otsustama Linnamäe hüdroelektrijaamale kalade läbipääsu kohustusest erandi tegemist, mis säilitab täna kehtiva olukorra, on keskkonnaamet koostanud eelnõud, millest esimesega keeldub Wooluvabriku KMH aruannet valitsusele esitamast ja soovib hüdroelektrijaama loamenetluse lõpetada kui perspektiivitu, ning teisega, mis antud vaid mõni tund pärast eilset ministrite kohtumist kajastavat uudist, keeldutakse tegevusluba pikendamast isegi valitsuses toimuva aruteluni," rääkis Kivistik, kelle sõnul jääb vägisi mulje, et keskkonnaamet toimetab piltlikult öeldes kui riik riigis.

Amet: riik peab Jägala jõge kaitsma

Keskkonnaameti Põhja regiooni juht Jaak Jürgenson märkis, et Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele, nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp.

"Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud just neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida," lausus Jürgenson.

Jägala jõgi kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mistõttu Eesti riigil on kohustus sealseid loodusväärtusi kaitsta.

Keskkonnaameti teatel on praegu on mitmed Jägala jõelangul asuvad väärtuslikud elupaigad uputatud Linnamäe paisjärve alla või merest paisuga eraldatud, kuna kaladele puudub läbipääs.

Jürgenson märkis ka, et Linnamäe hüdroelektrijaama toodang moodustas mullu vaid 0,3-0,4% kogu Eestis toodetud taastuvenergiast. "Seega ei saa väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju meie taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut," lausus ta.

Lukas: meie hinnangul peab pais säilima

Linnamäe pais on kultuurimälestisena kaitse all ning seni, kuni rajatist muinsuskaitse alt ära ei võeta, ei tohi seda mingil moel kahjustada. Wooluvabriku hinnangul kahjustataks ehitist juba sellega, kui paisutamine lõpetatakse.

"Meie hinnangul räägivad keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud selle kasuks, et pais säiliks ja hüdroelektrijaam praeguse võimsusega edasi töötaks," ütles Lukas kolmapäeval.

"Mina kultuuriministrina pean oluliseks selle hüdroelektrijaama jätkamist ja paisu jäämist, sest see on muinsuskaitsealune objekt – alles 15 aastat tagasi me ju seda suurte rahadega taastasime. Nüüd see maha lammutada ei kõla esiteks loogiliselt ja teiseks oleks tegu muinsuskaitseobjekti rikkumisega," rääkis kultuuriminister.

Paisu ja paisjärve säilimise eest on aastaid võidelnud ka kohalikud elanikud ja Jõelähtme vald.

Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Jaam õhiti Punaarmee poolt 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: