Vald ei jäta jonni: Linnamäe ja Jägala hüdrojaamad on kriisi ajal vajalikud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Linnamäe pais.
Linnamäe pais. Autor/allikas: Marko Tooming/ERR

Kuigi majandusministeerium leidis, et Linnamäe ja Jägala hüdroelektrijaam ei kvalifitseeru elutähtsa teenuse osutajaks, soovib Jõelähtme vald, et riik siiski kaaluks hüdrojaamade kasutamist võimalike hädaolukordade lahendamiseks.

Vald pöördus tänavu kevadel siseministeeriumi ja majandusministeeriumi (MKM) poole ettepanekuga kaaluda Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade (HEJ) kui riigi suurimate hüdroelektrijaamade baasil autonoomselt toimiva võimsuse loomist ja selle kasutusele võtmist kriiside ajal.

MKM-ist vastati vallale, et need kaks hüdrojaama ei kvalifitseeru elutähtsa teenuse osutajaks.

Vald pole aga alla andnud ning 9. juulil saadeti ministeeriumitele uus kiri, millele on alla kirjutanud abivallavanem Priit Põldma ja volikogu liige Robert Antropov.

Valla esindajate sõnul eksisteerib kahel jaamal praktiline väärtus kriisiolukorras varustuskindluse tagamisel, seda nii Jõelähtme valla kui kogu riigi jaoks. Jaamu saaks kasutada näiteks siis, kui ka avariireservelektrijaamad lakkavad töötamast. Antropov ja Põldma viitasid mullusügisestele elektrikatkestustele Saaremaal ja Võrus ning hiljutist anomaaliat elektrihinnaga, mille põhjustasid mitme jaama töö ja ühenduste katkemine. Hüdrojaamad oleksid võimelised aga autonoomsetena katkestuse ajaks elektrit pakkuma.

Erinevalt päikese-ja tuulejaamadest, mis töötavad vaid teatud ilmastikutingimustes, on hüdroelektrjaamad töövõimelised ööpäeva-ja aastaringselt, märkisid valla esindajad.

"HEJ-d suudaksid kriisi olukorras varustada näiteks Tallinna ühte-kahte suurhaiglat või olla toiteks mobiilsidele Tallinna piirkonnas. Alternatiivselt suudaksid valla elektrijaamad iseseisvalt varustada elektritoitega kogu valla majapidamised, teatavasti elab Jõelähtme vallas ligikaudu 6000 inimest," kirjutasid Antropov ja Põldma.

Kui ministeeriumid jäävad siiski arvamusele, et riikliku tasandi krisiisreguleerimine neid kahte hüdrojaama ei vaja, soovib Jõelähtme vald jaamu kasutada kohalikul tasandil hädaolukordade lahendamiseks. Selleks on aga vaja, et säiliksid mõlemad olemasolevad jaamad Jägala jõel ning ka Linnamäe pais.

Linnamäe hüdrojaam on viimased kümmekond aastat olnud suurte vaidluste keskmes. Ühel pool leiavad keskkonnaametnikud ja kalamehed, et Jägala jõgi on väärtuslik jõgi lõheliste jaoks ning paisu peaks jõele avama; teisel pool on eelkõige kultuuriministeerium, Jõelähtme vald ja suur osa kohalikest elanikest, kes soovivad paisu ja paisjärve säilimist.

Küsimus, kas Linnamäe paisu peab säilitama, jõudis välja vabariigi valitsuse lauale. Vabariigi valitsus leidis mullu oktoobris, et olemasoleva info põhjal ei kaalu keskkonnahuvid Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huve

Linnamäe hüdroelektrijaam on muinsuskaitse all. Jägala Kalateed MTÜ tegi kultuuriminister Tõnis Lukasele ettepaneku, et minister lõpetaks Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemise. Muinsuskaitseamet vastas ettepanekule eitavalt, sest ameti hinnangul on tegu unikaalse objektiga.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: