Keskkonnaamet teatas neljapäeval, et Wooluvabrik OÜ veeluba enam uueks perioodiks ei pikendatud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele, muuhulgas lõhelistele, sobivaks elupaigaks muuta. See tähendab, et ettevõte ei saa alates reedest hüdroenergia tootmisega jätkata.

Muinsuskaitseameti seisukohast on paisutuse lõpetamisega tekitatavad tagajärjed mitmes valdkonnas märkimisväärsed ning peab seetõttu vajalikuks viia küsimus otsustamiseks vabariigi valitsuse tasandile.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on jõe vaidlusalune osa, lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni, Natura2000 kaitseala oma oletatava potentsiaali, mitte seal hetkel elavate kalaliikide tõttu.

"Läbi viidud keskkonna mõjude hinnang kinnitab, et tänase olukorra jätkumine ei sea ohtu ühegi kaitstava liigi tänast eksisteerivat seisu. Paisutuse lõpetamine oleks keskkonnahäiring, mille mõjud ei ole täna selged. Kokkuvõtvalt jõutakse keskkonnamõjude hinnangus kolme olulise valdkonna, loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna kaalumisel järeldusele, et eelistatud lahenduseks on olemasoleva olukorra säilitamine," ütles Raie.

Ehitismälestisena riikliku kaitse all oleva Linnamäe hüdroelektrijaama pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis, märgiti muinsuskaitseameti pressiteates.

Ameti hinnangul on mälestise tähenduse seisukohalt on väga oluline selle säilimine sobivas keskkonnas - vett paisutades. Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses ning Linnamäe hüdroelektrijaamal on selle töös hoidmisest huvitatud omanik. Mälestise lammutamine või osaline lammutamine on mõeldamatu, märkis muinsuskaitseamet.

Raie sõnul tugineb keskkonnaameti kavatsus keelduda vee erikasutusloa andmisest, samuti keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiiduta jätmine ühekülgsele vaatele. "Ka mõju kultuuripärandile on osa keskkonnaalasest mõjust", märkis Raie.

Muinsuskaitseamet on seisukohal, et kuna ametid pole aastate jooksul tulemuseni jõudnud, tuleb enne paisul muudatuste tegemist oodata ära vabariigi valitsuse seisukoht.

Samal seisukohal on kultuuriministeerium, kes saatis neljapäeval keskkonnaametile antud asjaoludele tähelepanu juhtimiseks ametliku kirja.

Kultuuriminister ning keskkonnaminister on omavahelisel kohtumisel küsimuse viimiseks valitsuse tasandile juba kokkuleppele jõudnud.

Keskkonnaamet teatas neljapäeval, et uue veeloa osas tehakse otsus septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.

Kolmapäeval kohtusid Linnamäe paisu tuleviku teemal keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas, kes kinnitasid ERR-ile, et lõplik otsus, kas Linnamäe paisul saab jätkata elektritootmist või avatakse Jägala jõgi erinevate kalaliikide taasasustamiseks, tehakse valitsuses.

"Keskkonnaministeeriumi jaoks on mõlemad aspektid (lõhejõgi ja taastuvenergia – toim.) väga olulised, sellepärast me pingutamegi selle nimel, et viia see vabariigi valitsuse lauale ja arutada valitsuses, mis on siis lõppkokkuvõttes olulisem – kas energiatootmine sotsiaalmajanduslikust aspektist või siis avada jõgi kalakudemise paigana," rääkis Kokk ERR-ile.

Praegu Linnamäe paisul hüdroenergiat tootev Wooluvabrik OÜ teatas neljapäeval saadetud teates, et nad on keskkonnaameti otsusega rahulolematud ning esitavad kohtusse õiguskaitse taotluse.