Kaitsevööndi laiendamisega säilib nii Eesti ehitusajaloo ja kultuuripärandi hulka kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam kui ka paisjärv, sest Jägala jõge ei saa taastada lõhejõena.

Muinsuskaitseamet avaldas seisukoha, et Linnamäe paisjärv on vajalik nii paisu, muistse linnuse kui ka asulakoha kaitseks.

Volikogu selgitab pressiteates, et alates 2002. aastast katkematult töötanud elektrijaama lammutamine tõusis päevakorda, kui Jägala jõgi  tunnistati kalakaitsjate poolt ilma valla nõusolekuta 2004. aastal lõhejõeks ning nimetati 2007. aastal Natura alaks.

Lõhejõe projekti elluviimisel häviks volikogu sõnul üle kolme inimpõlve kestnud elukeskkond ning hindamatud muistised.

"Lisaks muinsuskaitse, sotsiaalmajanduse, kliimaneutraalsuse ning energiajulgeoleku aspektile soovib vald kaitsta järve ka põhjusel, et see kujutab endast toidulauda haruldastele nahkhiireliikidele," selgitas vallavanem Andrus Umboja. "Nahkhiir kuulutati 2020. aasta loomaks ja kelle suvekoloonia toitumispaiga likvideerimine Linnamäe paisjärvel oleks eriti vastutustundetu käitumine," lisas ta.

Valitsus otsustas 2019. aasta oktoobris, et kalakaitse huvid ei kaalu Linnamäe paisul üles kõiki teisi huvisid, pidades eelkõige silmas kohalike inimeste huve, aga ka taastuvenergia tootmise ning kultuurimälestise säilitamise huve.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aasta detsembris ja kaitsevöönd ulatub paisjärvele mõne meetri võrra.