Bercow sõnul lubas ta oma naisele ja lastele, et pärast praegust parlamendikoosseisu ta enam ametisse ei jää ning seda lubadust kavatseb ta ka pidada.

"Kui see koda hääletab täna õhtul ennetähtaegsete valimiste poolt, saab minu ametiaeg spiikrina ja parlamendisaadikuna otsa, kui lõpetab see parlamendikoosseis. Kui parlament nii ei hääleta, olen otsustanud, et kõige vähem kahju tekitav ja kõige demokraatlikum tegu on minu jaoks tagasi astuda parlamendi töö lõppedes neljapäeval, 31. oktoobril," ütles Bercow alamkoja ees kõneldes.

"Ma olen püüdnud suurendada selle seadusandliku koja suhtelist võimu, mille eest ei kavatse ma mingil juhul vabandada," lausus Bercow parlamendisaadikutele.

Bercow'd tuntakse enim sõnakuulmatute alamkoja saadikute korralekutsumise eest röögatustega "Kord! Kord!" ning teda ärritavate saadikute humoorika nuhtlemise poolest.

Ta on püüdnud parlamenti moderniseerida, loobudes spiikri traditsioonilistest rõivastest ülikonda katva lihtsa rüü kasuks, ja püüdes muuta alamkojas töötamise äsjasünnitanud naissaadikute jaoks lihtsamaks.

Johnson ei taha parlamendi otsust täita

Esmaspäevasel istungil hääletatakse alamkojas taas Suurbritannia Euroopa Liidust leppeta lahkumise tõkestamise üle ning ülima tõenäosusega hääletatakse eelnõu poolt. Taas hääletatakse ka erakorraliste valimiste korraldamise üle ning ilmselt ollakse neile vastu.

Esialgu pidi parlament vastavalt peaministri korraldusele täna õhtul pausile minema, juba on alamkojale esitatud ka eelnõu, mille alusel lükatakse parlamendipausi algust mõned päevad edasi.

Peaminister Boris Johnson on teatanud, et tema parlamendi otsust leppeta Brexiti tõkestamise osas täita ei kavatse. Peaministri sõnul tähendaks see, et ta peaks minema Brüsselisse uut lepet kerjama ning seda peab ta enda jaoks alandavaks.

Millised võimalused peaministril parlamendis vastu võetud otsusest, seega seadusest mööda hiilimiseks on, Johnson avaldanud pole.

Kohtumisel Iirimaa peaministri Leo Varadkariga ütles Johnson taas, et suudab Euroopa Liidult uue leppe välja kaubelda, seda aga ainult juhul, kui 31. oktoobril ilma leppeta lahkumise võimalus püsima jääb.

"Ma tahan jõuda leppeni, saavutada leppe. Ma uurisin hoolega ilma leppeta lahkumist. Me võime seda teha, Ühendkuningriik saab kindlasti tagajärgedega hakkama, aga pole kahtlust, et tulemus on riigivõimu läbikukkumine, mille eest me kõik vastutame," rääkis Johnson.

Opositsioon on juba ähvardanud, et kui Johnson parlamendi otsust ignoreerib, tuleb tal selle eest kohtulikku vastutust kanda.

Samas on teada, et valitsuse juristid tegelevad praegu agaralt võimaluste otsimisega leppeta Brexit siiski läbi viia, ilma et Johnsonil kohtutee jalge alla tuleks võtta.

Et Johnson kohtu ette saata, tuleks teda esmalt umbusaldada, selleks vajalikud hääled aga on opositsioonil olemas.

Briti ülemkoda: kuninganna jõustas leppeta Brexitit välistava seaduse

Briti kuninganna Elizabeth II andis ametliku heakskiidu seadusele, mis sunnib valitsust Brexitit edasi lükkama juhul, kui see ei suuda parlamendi seatud tähtajaks Euroopa Liiduga lahkumisleppes kokkuleppele jõuda, teatas Briti lordide koda esmaspäeval.

"Euroopa Liidu lahkumisseadus sai kuningliku heakskiidu," teatas Briti parlamendi ülemkoda Twitteris viitega äsja jõustunud seadusele.

Parlamendi alamkoda võttis 4. septembril vastu seaduse, mis sunnib peaminister Boris Johnsonit paluma Euroopa Liidult 31. oktoobriks kavandatud Brexiti tähtaja edasilükkamist juhul, kui uut lahkumislepet ei ole sündinud EL-i oktoobrikuise tippkohtumise ajaks.

EL-i korraline tippkohtumine on kavas 17.-18. oktoobril.

Briti välisminister Dominic Raab on öelnud, et valitsus kavatseb selle seaduse kohtus vaidlustada.

Seaduse tekstis seisab, et kui valitsus 19. oktoobriks EL-iga lahkumisleppes kokkuleppele ei jõua, peab peaminister paluma EL-ilt Brexiti edasilükkamist 31. jaanuarini 2020.

Edasilükkamisele saab teha erandi vaid juhul, kui alamkoja saadikud hääletavad enne 19. oktoobrit leppeta Brexiti poolt, mis on ebatõenäoline.

"Selle seaduse eesmärk on tagada, et Ühendkuningriik ei lahku 31. oktoobril EL-ist ilma leppeta, kui just parlament sellele oma nõusolekut ei anna," lausus seaduseelnõu esitanud Tööpartei parlamendisaadik Hilary Benn.

Johnson on öelnud, et ei aktsepteeri Brexiti edasilükkamist, see seadus õõnestab valitsuse läbirääkimispositsiooni EL-iga ja sunnib teda aktsepteerima Brüsseli tingimusi.

Seadus sisaldab ka koopiat kirjast, mida peaminister peaks Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile ajapikenduse taotlemiseks kirjutama.

Seadus kohustab peaministrit viivitamatult nõustuma EL-i liidrite pakkumisega Brexit 31. jaanuariks edasi lükata. Kui EL-i liidrid pakuvad peaministrile teist kuupäeva, on Briti valitsusjuhil kaks päeva aega sellega nõustuda.

Ainus viis selle stsenaariumi korral edasilükkamisega mitte nõustuda on selle mahahääletamine Briti parlamendis nende kahe päeva jooksul.

Kui Brexiti edasilükkamises saavutatakse kokkulepe, peab Briti valitsus avaldama 30. novembriks aruande, "selgitades missugust edu on saavutatud läbirääkimistel Ühendkuningriigi suhete üle Euroopa Liiduga".

Seejärel peaks valitsus esitama uue aruande 10. jaanuaril oma Brexitiga seotud plaanide kohta.

Kui 31. jaanuariks on lahutusleppe EL-iga endiselt sõlmimata, peab peaminister paluma EL-ilt Brexiti järjekordset edasilükkamist.

Lõplik otsus Suurbritannia EL-ist lahkumise edasilükkamise üle on samas EL-i ülejäänud 27 liikmesriigi liidrite teha.

Suursaadik Intelmann: mingi tegevus leppe saavutamiseks käib

Suursaadik Londonis Tiina Intelmann ütles "Aktuaalsele kaamerale", et parlamendi ja valitsuse vastasseisus on Suurbritannias jõutud olukorda, kus on lubatud ka kohtutee jalge alla võtta, kuid see ei tähenda, et leppe saavutamine Euroopa Liiduga oleks jäänud teisejärguliseks.

"Mis puudutab Euroopa Liidust pikenduse küsimist, siis ärme unustame, et Boris Johnson on öelnud, et ta tahab lahkuda (Euroopa Liidust) leppega. Johnson on kohtunud ka Iirimaa peaministriga, Saksamaa kantsleriga, ka Prantsusmaa presidendiga. Seega mingi tegevus leppe saavutamiseks käib. Üks lepe on ka olemas, mille Briti parlament on kolm korda tagasi lükanud. Valitsus on praegu kaalumas erinevaid võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla," rääkis Intelmann.

Intelmann märkis, et valitsus võib loota ka sellele, et mõni Euroopa Liidu liikmesriik võib Brexiti pikenduse vetostada.

Järjekordne kaotus parlamendis: valitsus peab avaldama leppeta Brexiti mõjuhinnangu

Briti parlamendisaadikute napp enamus toetas esmaspäeva õhtul eelnõud, milles nad nõuavad valitsuse koostatud leppeta Brexiti mõjuhinnangute avaldamist.

Lisaks nõuab eelnõu valitsuselt teatud nõunike selle suhtluse avaldamist, mis käsitles nende plaani peatada parlamendi töö. Suhtlus hõlmab ka rakenduse WhatsApp sõnumeid ja eraviisilisi e-kirju.

Eelnõu toetas 311 saadikut, vastu oli 302.

Kaotus on järjekordne hoop peaminister Boris Johnsonile. Eelnõu pole küll valitsusele õiguslikult siduv, kuid seda on poliitiliselt raske eirata.

Välisminister Raab: valitsus järgib seadust

Briti välisminister Dominic Raab ütles esmaspäeva hilisõhtul alamkojas, et valitsus austab alati seadust, kuid tema sõnul on avalikkus nördinud, et opositsiooniliider Jeremy Corbin teised parlamendisaadikud üritavad tõkestada Brexitit.

Raab märkis ka, et hääletades Brexiti tähtaja pikendamise poolt, nõrgestavad parlamendiliikmed valitsuse positsiooni läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Raabi sõnul ei palu peaminister pikendust ning kutsus saadikuid üles toetama ennetähtaegseid valimisi.

Leiboristide liider Corbin oli enne Raabi oma sõnavõtus süüdistanud valitsust rünnakus seaduste vastu. Corbini sõnavõtt oli eelkõige suunatud Boris Johnsoni vastu, kes oli varem teatanud, et tema parlamendi otsust leppeta Brexiti tõkestamise osas täita ei kavatse

Otseülekannet alamkoja istungist saab vaadata SIIT

BBC otseblogi saab jälgida SIIT