Johnson tahab valimisi 15. oktoobril, vaid mõni nädal enne praegust Brexiti-tähtaega 31. oktoobrit. Opositsiooniparteid aga keelduvad ennetähtaegsete valimiste pidamist toetamast enne, kui Suurbritannia on saanud Brexitile järjekordse pikenduse. Nad tahavad tagada, et riik ei lahku EL-ist leppeta, kuid sisuliselt on enamuses üldse Brexiti vastu.

Valimiste saamiseks vajas Johnson 650-liikmelises alamkojas kahe kolmandiku saadikute toetust. Teisipäeval aga hääletas ettepaneku poolt vaid 293 liiget. Opositsiooni saadikud hääletasid kas vastu või jäid erapooletuks.

Parlament käskis valitsusel taotleda pikendust, kui valitsus 19. oktoobriks EL-iga lahkumisleppes kokkuleppele ei jõua. Johnson aga teatas, et tema pikendust ei taotle.

Uue seaduse tekstis seisab, et kui valitsus 19. oktoobriks EL-iga lahkumisleppes kokkuleppele ei jõua, peab peaminister paluma EL-ilt Brexiti edasilükkamist 31. jaanuarini. Seaduses on ka kiri, mis peaminister peaks EL-ile ajapikenduse taotlemiseks kirjutama.

"Mina veel ühte pikendust ei küsi," lausus Johnson parlamendile. Ta rõhutas, et kui parlament tema ennetähtaegsete valimiste ettepanekut heaks ei kiida, siis jätkab ta valmistumist EL-ist lahkumiseks "loodetavasti leppega, kuid vajadusel ka leppeta".

Brexit pidi algselt toimuma 29. märtsil, kuid seda on kaks korda edasi lükatud.

Johnsoni ilmselt viimane võimalus Brexiti pikendamist vältida on 17. oktoobril algav EL-i tippkohtumine. Mõnede analüütikute hinnangul võib juhtuda, et Johnson peab tagasi astuma, kui ta pikendamist paluda ei kavatse.

Patiseisu keskmes on eelmise Briti valitsuse ja EL-i sõlmitud lahkumisleppes sisalduv Iiri kaitsemeede, mille eesmärk on vältida Brexiti järel piiritaristut Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiril. Briti parlament hääletas seda sisaldava leppe maha kolm korda.

Johnson tahab kaitsemeetme leppest välja võtta, sest see seob ÜK määramata ajaks EL-i kaubandusreeglitega. EL-i sõnul pole aga Johnson alternatiive välja käinud.

Parlament sulges 14. oktoobrini uksed

Briti parlamendis algas teisipäeval vastuoluline viienädalane tööseisak, mille arhitekt on peaminister Boris Johnson. See on esimene kord rohkem kui 70 aasta jooksul, kui valitsus peatas parlamendi töö vastuseisust hoolimata.

Tseremooniale eelnevalt mõistis alamkoja spiiker John Bercow pealesunnitud tööseisaku hukka ja lisas, et paljud peavad seda "täidesaatva võimu käsuks". Opositsiooni saadikud alamkojas hoidsid üleval silte kirjaga "Vaigistatud" ning karjusid "Häbi!".

Tööseisaku taunijate hinnangul üritab peaminister tõkestada arutelusid tema Brexiti-plaani üle. Praegu on riigi Euroopa Liidust lahkumise kuupäev 31. oktoober ning kui parlament 14. oktoobril tööle naaseb, siis jääb talle arutamiseks vaid pisut üle kahe nädala.