Selle aasta esimesel poolaastal teenis Air Baltic 26,6 miljonit eurot kahjumit, mis on märgatavalt rohkem kui aasta varasem 15,5 miljonit. Gaussi sõnul on väga keeruline täpselt prognoosida, milliseks kujuneb terve aasta tulemus. "Me ei anna välja omapoolset hinnangut, sest tulemust mõjutavad paljud muutujad," ütles Gauss. "Aga mida me alati ütleme, on et Air Balticu jaoks on aasta teine pool alati parem, kui aasta esimene pool," rääkis Gauss.

Kui eelmise aasta ühekordseid reservide vähendamisi mitte arvestada, siis kujunes laias laastus aasta kahjumiks ettevõtte poolaasta kahjum. Selle põhjalt järelduste tegemist käesoleva aasta tulemuste ennustamiseks Gauss õigeks ei pea. "Iga aasta on erinev. Sellel aastal me plaanime 100-miljonilist käibe kasvu. See on väga erinev ettevõtlusaasta. Ma ütleksin, et me peame ootama aasta lõpuni, nägemaks mis on meie tulemused," rääkis Gauss.

Ta lisas, et Nordica turult lahkumine kindlasti parandab seisu Air Balticu jaoks. "Loomulikult on väiksemal konkurentsil positiivne mõju," märkis Gauss.

Suvel emiteeritud 200 miljoni euro suuruse võlakirja emissioonist saadud raha võimaldab Gaussi sõnul ettevõttel tagada piisav rahaline puhver, et rahulikult madalamaid aegu üle elada ja oma laienemisplaan ellu viia. "Me tahtsime, et meil oleks oluliselt parem likviidsuspositsioon. See on mida me rääkisime oma võlakirjaomanikele. Kui ettevõttel on selles mahus raha – suved ja talved ja makrokeskkonna värelused ei tee meile midagi, kui meil on sel määral vahendeidm," ütles Gauss.

"Meil ei ole tulevikus vaja lisaraha. Samuti meil ei ole vaja võtta uusi laene. Seda raha on enam kui meil vaja on, selleks et äriplaan 2025 ellu viia," rääkis Gauss.