Läti Air Balticu kahjum oli esimesel poolaastal 26,6 miljonit eurot
Eesti riigi lennufirma Nordica tõmbab tegevust kokku. Samal ajal sai Läti riigi lennufirma Air Baltic esimesel poolaastal 26,6 miljonit eurot kahjumit. Seda on kaks korda rohkem 2018. aasta esimese poolaasta 15,5 miljoni euro suurusest kahjumist.
Sel suvel emiteeris Air Baltic 200 miljoni euro ulatuses viieaastaseid võlakirju, intressimääraga 6,75 protsenti aastas. Võlakirju ostsid ettevõtte teatel enam kui 100 investorit 25 riigist. Tegemist oli Läti ajaloo suurima võlakirjaemissiooniga. Emissiooniga käis ka kaasas võimalikele investoritele mõeldud pikk ja põhjalik dokument ettevõtte seisust.
Air Baltic ei armasta väga teatada oma finantsseisust. Ettevõtte kodulehel olevad majandusaasta aruanded on lühikesed. Näiteks möödunud aasta oma oli 14 lehekülge ja aasta varasem vaid seitse lehekülge pikk. Seda on mitmesaja miljoni euro suuruse käibega ettevõtte kohta väga vähe. Võrdluseks: 100 miljoni euro suuruse käibega Nordica majandusaasta aruanne on 45 lehekülge. Samas näiteks Poola riigi lennufirma LOT majandusaasta aruannet ettevõtte kodulehelt jällegi ei leia.
Air Baltic teatas möödunud kevadel, et ettevõtte käive kasvas 2017. aastal 22 protsenti 348 miljoni euroni ja kasum kolm korda 4,6 miljoni euroni. Samad numbrid on ka ettevõtte koduleheküljel olevas seitsmeleheküljelises majandusaasta aruandes 2017. aasta kohta. Samas on ettevõte oma 2017. aasta numbrid vaikselt ümber hinnanud ja täpsustatud andmetes kasumist enam juttu ei ole.
Sel aastal võimalikele investoritele esitatud andmete kohaselt oli Air Balticu käive küll sisuliselt sama suur, aga 4,6 miljoni euro suuruse kasumi asemel oli ettevõte hoopis 18,7 miljoni euroga kahjumis. Seda peamiselt selle tõttu, et ettevõte pidi tasuma varasematest perioodidest edasi lükatud tulumaksu.
Tänavu mais teatas Air Baltic, et 2018. aastal kasvas lennufirma käive 18 protsenti 409 miljoni euroni ja kasum 46 protsendi võrra 5,4 miljoni euroni. Ajaks kui ettevõte mõni kuu hiljem võlakirju väljastama hakkas, oldi möödunud aasta osas pisut pessimistlikumad. Käive jäi küll 407 miljoni euroga samasse suurujärku, kuid kasumi suuruseks hindas juhtkond sel hetkel vaid kolm miljonit eurot.
Seejuures on oluline märkida, et ettevõtte kasumlikkusel oli suur roll ühekordsel õiguslike vaidluste jaoks moodustatud reservide kasumisse arvestamisel 20 miljoni euro ulatuses. Ettevõte küll ei ole öelnud täpselt, mis vaidlustega on tegu, kuid märkis investoritele esitatud materjalides, et möödunud aastal ja selle aasta alguses mitmed kohtuasjad lõppesid Air Balticu kasuks. Selle tulemusena sai reservid kasutusele võtta.
Seega kanti 20,2 miljonit eurot kasumiks ja õigusvaidluste katteks moodustatud reservid vähenesid 6,8 miljonile eurole.
Ilma seda summa kasumisse kandmata oleks Air Balticu 2018. aasta kahjum olnud umbes 17 miljonit eurot.
Air Balticu juht Martin Gauss lubas ERR-ile ettevõtte seisu kommenteerida neljapäeval pärast kella 16.
Kahjum oli teemaks ka Läti meedias
Suvel puhkes Lätis kerge skandaal. Sealne ajaleht Diena kirjutas, et Air Balticu kahjum oli esimeses kvartalis 30 miljonit eurot. Lennufirma neid väiteid kuidagi otseselt ei kommenteerinud, kuid ütles, et nad kvartaliaruandeid ei avalda. Augustis või septembris pani aga ettevõte kodulehele vaikselt üles oma poolaasta aruande.
Poolaasta aruande kohaselt Air Balticu esimese poolaasta kahjum süvenes märgatavalt. Möödunud aasta esimesel poolaastal teenis lennufirma 182,7 miljoni euro suuruse käibe juures 15,5 miljonit eurot kahjumit. Selle aasta esimesel poolaastal Air Balticu käive kasvas 219,5 miljoni euro tasemele, kuid kahjum süvenes märgatavalt. Ettevõtte esimese poolaasta kahjum süvenes 26,6 miljonile eurole.
Samas ei pruugi see tähendada, et ettevõtte kogu aasta kahjum 50 miljonit ületama peaks. Lennufirmadele on rasked aasta esimesed ja viimased kuud. Suvekuudel teenitakse suur osa kasumist. Kuivõrd esimese poolaasta numbrites on kuud kuni juunini, siis suurem osa suvest on ettevõttel veel kajastamata.
Samuti võib ettevõte leida ühekordseid tulusid ja samuti suurendada kasumlikkust aasta teises pooles. Kui mitte arvestada ühekordseid kulusid ja võtta Air Balticu möödunud aastaseks kahjumiks 17 miljonit eurot, siis poolaasta aruannet aluseks võttes teeniti kahjumist vaid neli miljonit teisel poolaastal.
Eesti regionaallendudele keskendunud lennufirma Regional Jeti juht Jan Palmér ütles kolmapäeval ajakirjanikega kohtudes, et tulevikus väikestele sõltumatutele ise pileteid müüvatele lennufirmadele ruumi ei ole. Ta lisas, et tema hinnangul peaks Air Baltic juba ammu olema tegevuse lõpetanud. Samas märkis ta, et Läti riigile on see ettevõte oluline ja riigi toel see ka tegutseb.
"Läti riik on ettevõttesse tohutu hulga raha sisse kallanud," ütles Palmér. "Neil on teistsugune loogika. Nad tahavad investorite meelitamiseks lennuühendusi."
Samuti märkis Palmér, et Air Balticu huvides oli Leedu FlyLAL-i ja Nordica turult lahkumine.
Air Balticul on kodulehe andmetel nelja tüüpi lennukeid, mida on kokku 39. Ettevõtte lennukite arv samas peaks aasta-aastalt kasvama. Ettevõte teatas möödunud aastal, et tellib lisaks 30 Airbus A220-300 lennukit võimalusega osta veel 30 lennukit, kõik kokku maksumusega kuni 4,8 miljardit eurot. Ettevõte ise plaanib aasta-aastalt vaid sellele lennukitüübile üle minna.
Air Balticu A220-300 lennukite hulk peaks kasvama järgmisel aastal 26 lennukini, ületuleval aastal 40 lennukini, 2022. aastal 50 lennukini. Aastast 2023 peaks ettevõte loobuma muudest lennukitüüpidest ja asuma liine teenindama 65 A220-300 lennukiga. Aasta hiljem peaks neid olema juba 80.
Lennufirma teenindab 70 sihtkohta. Tallinnast on ettevõttega otse võimalik lennata 12 sihtkohta, Vilniusest kuute.
Air Balticu omanik on 80 protsendiga Läti riik. Viiendik ettevõttest kuulub taanlase Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 SIA.
Toimetaja: Huko Aaspõllu