Uuring: Trumpi positsioon võtmetähtsusega osariikides on võrdlemisi tugev ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Üleval Sanders, Biden ja Warren, all Trump.
Üleval Sanders, Biden ja Warren, all Trump. Autor/allikas: AFP/Zuma Press/Scanpix

Värske uuringu kohaselt on USA presidendil Donald Trumpil üleriiklikust ebapopulaarsusest hoolimata üsna tugev positsioon kuues olulise kaaluga osariigis, mis tähendab, et riigipeal on põhjust enne 2020. aasta presidendivalimisi end üsnagi kindlalt tunda.

Ajalehe New York Times tellitud ja uuringufirma Siena College poolt käbi viidud arvamusküsitlus, kus võrreldi Trumpi ja kolme juhtiva demokraadi võimalusi, tõi esile, et tasavägistes osariikides (nn battleground states) nagu Arizona, Florida, Michigan, Põhja-Carolina, Pennsylvania ja Wisconsin on Trumpi positsioon parem kui riigis tervikuna ning nendes osariikides (v.a. Põhja-Carolina) suudab praegust presidenti edestada vaid endine asepresident Joe Biden. Teised kaks favoriitideks peetavat Demokraatliku Partei kandidaati - senaatorid Bernie Sanders ja eriti Elizabeth Warren - jäävad mitmel pool juba Trumpile napilt alla, vahendasid CNBC, CNN, Hill ja Vox.

Samas väärib äramärkimist, et mõnedes teistes äsjastes arvamusküsitlustes on Trumpi võimalike vastaste võimalusi ka kõrgemalt hinnatud. Samuti mahuvad NYT/Siena arvamusküsitluste edumaad nii Trumpi kui vastaste puhul veamarginaali sisse ehk sisuliselt on tegu väga tasavägise seisuga. Seda hoolimata asjaolust, et näiteks hiljutine NBC News/Wall Street Journali arvamusküsitlus näitab, et Bideni ja Warreni edumaa Trumpi ees on riigis tervikuna vastavalt üheksa ja kaheksa protsendipunkti.

Küll aga näitab see taas kord seda, et Trumpi võimalus pälvida valimistel teine ametiaeg on tugevam kui paljud arvavad. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et USA presidenti ei vali otseselt valijad, vaid osariike esindavad valijameeste kogu liikmed. Ehk oluline on võita osariikides, mille valijameeste summa annaks võidu valijameeste kogus.

Nii läks ka 2016. aasta valimiste ajal, kui demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton kogus üle kogu riigi 48,18 protsenti häältest (65 853 514 häält) ja Trump 46,09 protsenti häältest (62 984 828 häält), kuid valijameeste kogus oli Trumpil 304 häält Clintoni 227 vastu. Põhjuseks oli see, et Trump võitis valimised 30 osariigis ja Maine'is, Clinton aga 20 osariigis ja Washington DC-s.

2016. aasta valimiste puhul said Clintonile saatuslikuks kolm osariiki, mis prognoosidest hoolimata Trumpile läksid - Wisconsin, Michigan ja Pennsylvania. Nende kolme osariigi peale kokku kogus Trump Clintonist 79 316 häält rohkem. Seetõttu nentis näiteks väljaanne Vanity Fair pärast valimisi, et mõnes mõttes määras presidendivalimiste tulemuse staadionitäis inimesi.

Demokraatliku Partei sisevalimised presidendikandidaadi selgitamiseks saavad alguse veebruaris Iowa osariigis ning rivaalidest tsentristlikuma hoiakuga Biden on tasavägistes osariikides rõhutanud, et temal on oma parteikaaslastest parem võimalus Trumpile vastu astuda.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: