Kõigi olmejäätmete seas tekib iga aasta biojäätmeid umbes 100 000 tonni. Sellest uuesti ringlusesse jõuab kõigest 13-15 tonni.

Kõige lihtsam viis biojäätmetele uus elu anda, on teha enda aianurka kena kompostihunnik. Paljudel pole aga harjumust või koduaeda, ning sestap rändab suur osa kartulikoori ja õunasüdameid ikkagi tavalisse prügikasti.

Keskkonnaministeerium on juba mõnda aega liikunud selles suunas, et biojäätmeid ikkagi rohkem ringlusesse jõuaks. Näiteks on olemas määrus, mis seab kompostile kui tootele konkreetsed nõuded ja see võimaldab komposti juba jaekaubanduses müüa.

Ühtlasi on biojäätmetel oma osa jäätmeseaduses, selgitas ministeeriumi keskkonnaosakonna juhataja Kaupo Heinma.

"Ja värskelt esmase kokkuleppe saanud uus jäätmepakett määratleb selle, et aastast 2024 peaks kõigis majapidamistes toimuma kas biojäätmete eraldi kogumine või siis koha peal kompostimine," ütles Heinma.

Eraldi kogumine ega isegi komposti kui toote tunnustamine ei aita aga biojäätmete turgu kohe käima vedada. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et Tartus puulehed ja kokkukogutud biojäätmed viiakse Aardlapallu, kus need ka kompostiks tehakse. Samas linnahaljastuses komposti kasutamiseks on pakkumine veel liialt väike.

Et komostiturule hoogu juurde anda, on keskkonnaministeeriumis küpsemas mõte, kuidas teha nii, et avalikes haljastuhangetes oleks tingimus, mis käsib hanke võitjal just komposti kasutada.

Täna on haljastuses odavam kasutada lihtsalt mulda ja seda peamiselt just seetõttu, et kompostiturg on väike ning valikut vähe. Kui aga nõudlust suurendada, ei pruugi komposti kasutamine hankeid oluliselt kallimaks muuta.

"Aga kindlasti on oluline see, et need arvutused peavad olema arusaadavalt tehtud. Sest kui me saavutame selle, et me võtame kompostitud biojäätmeid ringlusse ja kasutame seda, aga seetõttu jäävad mõned kilomeetrid teed ehitama, siis tuleb teha valikuid, et kumb on siis olulisem," lausus Kaupo Heinma.