Euroopa Liidu direktiivide täitmise hindamiseks saab kasutada nelja erinevat arvutusmetoodikat, mis annavad kõik erineva tulemuse ning seetõttu hakkab Eesti kasutama senisest leebemat arvutuskäiku, mis ei arvesta jäätmete ringlussevõtu protsenti kalkuleerides biojäätmeid, kirjutab Äripäev.

"Jättes kõrvale biojäätmed (sealhulgas pargi-aiajäätmed), aga ka korduvkasutuseks ettevalmisamisele minevad rõivad, jalanõud, jäätmejaamadest mööbel, kodutarbed ja spordivahendid, siis on tõesti võimalik saada arvulise indikaatorina parem tulemus - seda aga vaid lühikeseks ajaks, sest ringmajanduse paketi direktiividega on juba eelmisel aastal otsustatud, et aastal 2021 minnakse karmimale korrale üle," rääkis Äripäevale jäätmeekspert ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht Harri Moora.