"Suud puhtaks": ärevushäired on varjatud probleem ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saade "Suud puhtaks" võttis sel nädalal luubi alla vaimse tervise teema ja rääkis lähemalt ärevushäiretest.

Elu jooksul on ärevushäireid kogenud hinnanguliselt 10-28 protsenti inimestest. Tegemist on psüühilise probleemiga, mis puudutab otseselt või kaudselt suurt osa ühiskonnast. Ärevushäirete haigusjuhtude arv on viimastel aastatel pigem stabiilne, kuid ärevushäired muutuvad üha nooremate inimeste probleemiks.

Lastepsühhiaater Ere Vasli rääkis saates, et ärevushäired jäävad sageli varju, sest inimesed ei oska neid märgata.

"Kui inimene on ärev, siis ta ei ütle, et ma olen hästi ärev, ma ei saa sinuga rääkida. Ta lihsalt on omaette ja me arvam, et ta on üks vaikne häbelik tüdruk näiteks. Aga tegelikult võib selle taga olla sotsiaalne ärevus. Nii on kõikide ärevushäiretega. Need pole hästi väljapoole, aktiivsed, kohe silmaga nähtavad häired. Selleks peab inimesega rääkima ja teda kuulama," selgitas ta.

Ka liikumise Peaasi tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ütles, et ärevushäired on varjatud probleem ning sellest tuleb rääkida.

"Arvan, et head nägu teha ei ole väga mõtet. Minu kogemus kliinilise psühholoogina on see, et see ei aita inimesi. /.../ Tõesti, see on varjatud probleem ja kui me räägime vaid sellest, mis ilus on, siis me tahame seda veel rohkem vaiba alla pühkida," rääkis ta.

Tema hinnangul võib ärevust tekitada ka praegune muutlik maailm. Ta lisas, et kuigi kõiksugu informatsiooni on inimeste ümber tänases maailmas väga palju, siis vähe on sellist infot, mis räägiks, kuidas ärevust leevendada.

Perearstide seltsi juht Le Vallikivi hinnangul on üks ärevuse põhjuseid tänapäeval ka näiteks võimaluste paljusus, mis võib inimese segadusse ajada ja ärevaks teha. "Ärevus on madu, mis sööb oma saba, toitub ise oma ärevusest ja see ärevus järjest kasvab," lisas ta.

Koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu hinnangul võib lastes ja noortes tekitada ärevust näiteks konkurents ja kõrged ootused, mis neile seatakse. Tema sõnul on väga palju ärevaid lapsi just väga kohusetundlike laste hulgas. Samuti tõmbavad täiskasvanud oma kiire elutempo ja ärevusega lapsi kaasa.

Erinevate psüühiliste probleemide puhul on Eestis tõusev trend rahustite ja unerohtude suurem kasutamine. Eelmisel aastal kirjutati rahustite või unerohtude retsepte 131 000 inimesele, neist kitsalt ärevushäire diagnoosiga oli 21 000 inimest.

Nii Ere Vasli kui ka Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Margus Lõokene leiavad, et 131 000 retsepti on väga palju.

"Numbreid on keeruline vaadata, aga igatahes tundub see palju. On vähe haiguseid, mida tegelikult saab ravida rahustite või unerohtudega. Teine klass on antidepressandid, aga rahustite kasutamine on vajalik väga harva," rääkis Vasli.

"Tundub küll, et kirjutatakse maru palju. Tõenäoliselt on aga kaks gruppi: ärevushäirega patsiendid ja sõltuvusega patsiendid," arvas Lõokene.

Arstide kinnitusel ei sobi aga unerohud ja rahustid pikaajaliseks raviks. "Need suruvad ainult tule tuha alla," märkis Vallikivi, kes loodab, et rahustitega ärevuse ravimine vajub ajalukku.

Vaata täispikka arutelu artiklile lisatud saatest.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: