Tallinn soovib elektritõukside kiiruspiiranguks 20 km/h

Kui elektritõukerattaga sõidetakse kiirusega 50 kuni 60 km/h, siis pole tegu enam jalakäija abivahendi, vaid mootorsõidukiga, leiab Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa ning soovitab seaduandjal panna paika kiiruspiirangu, mis võiks tema hinnangul olla sama, mis lubatud sõidukile õuealal.
Sellest, et täna puudub liiklusseadusest selline termin nagu elektritõukeratas, kirjutas ERR alles hiljuti. Politsei ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on koostöös välja töötamas reegleid, mis järgmisel aastal võiksid juba kehtida. Muuhulgas saab selgeks, kus ja millise kiirusega elektritõuksiga võib sõita ning kehtima võib hakata ka vanusepiirang.
Rüütelmaa ütles ERR-ile, et oma ettepanekud saadab MKM-ile ka Tallinna linn. Täpsemalt on neid kaks: üks on kiiruspiirangu nõue ning teine omavalitsuse õigus keelata mõnes piirkonnas vajadusel elektritõuksiga sõitmine.
"Kui me võtame suuremad rahvaüritused, näiteks Vabaduse väljakul, siis kümned tuhanded inimesed tõukeratastel oleks probleem. Näiteks pakirobotite puhul on omavalitsusele antud õigus seada keelde, kui on vaja," ütles Rüütelmaa.
Peamised mured on praegu liigne sõidukiirus ning liikluskogemuseta sõitjad. Rüütelmaa sõnul peaks seadusandja hästi läbi mõtlema, kus ja millise kiirusega lubada elektritõuksiga sõita.
"Kui sellega arendatakse sõidukiirust 50 kuni 60 kilomeetrit tunnis, siis ta jalakäija ja tõukeratta klassikalise mõiste alla enam ei mahu. Ta ei sobi sõiduteele ja suure kiirusega ei sobi ka jalakäijate vahele," märkis Rüütlemaa ning soovitas kergteedel sõitmiseks kehtestada kiiruspiirangu.
"Kindlasti oleks kiiruspiirang mõistlik. On ju piirangud mopeedil, piiratud ja esmase juhtimisõiguse puhul. Tõukeratta kiirus võiks olla, kui ta liigub jalakäijate vahel, jalakäija kiirus ja mitte ületama seda kiirust, mis on määratud õuealal sõidukite puhul, mis on kuni 20 kilomeetrit tunnis. See oleks mõistlik," ütles Rüütelmaa.
Sõidueksam oleks vajalik
Rüütlelmaa hinnangul peaks riik kehtestama sellised reeglid, et oleks tagatud jalakäijate ohutus ja ka tõukeratta kasutaja enda ohutus.
"Kui täna koolilaps tahab jalgrattaga minna liiklusesse, siis ta peab sooritama eksami ja kasutama kiivrit. Täna on igal inimesel võimalik rentida elektritõukeratas ilma igasuguse koolituseta ja minna sõitma. Aga see (elektritõuks) on ohtlikum kui igasugused tavalised liikumisvahendid," rääkis Rüütelmaa, kelle sõnul oleks vajalik, et tõukeratta juhid kannaksid kiivrit.
"Kui me täna ostame saumikseri või mikrolaineahju, siis me saame kaasa kasutusjuhendi. Tõukeratta kasutaja peaks ikkagi teadlik olema nendest ohtudest," ütles Rüütelmaa, ja lisas, et see, kas ja millise sõidueksami peaks elektritõuksi kasutaja tegema, on juba riigi otsustada.
Rüütelmaa ise on aktiivne elektritõuksi kasutaja ning leiab, et sellel sõiduvahendil on tulevikku küll, kui vaid eeskirjad paika saaks.
"Mina tänase (reedese) päeva jooksul olen teinud umbes seitse sõitu. Kesklinna, vanalinna, südalinna piirkonnas. Elektritõukeratas on väga hea liikumisvahend ja väga hea alternatiiv nii ühistranspordile kui tavasõidukile. Kindlasti on tal tulevik olemas, küsimus ongi, kuidas teda kasutada, nii et temast oleks kasu, mitte kahju," rääkis Rüütelmaa.
Rüütelmaa hinnangul oleks mõistlik, kui seadusandja annaks ka mupole õiguse jalakäijaid ohustava elektrijalgratta sõitjaga tegelda. Praegu saab omavalitsus tegelda vaid nendega, kes hooletusse jäetud tõuksidega tee blokeerivad.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et MKM-iga tehakse koostööd, et vajalikud täiendused liiklusseadusesse viia.
"Täna pole veel ühtset selget seisukohta, kuidas saab tulevikus olema, aga teeme tööd, et saaks olema selge: kas on vanusepiirang, kuidas on turvavarustuse kasutamisega, kuidas on kiirusega, kuidas on võimsusega ja kuskohas sellega liigelda võib. Täna me sellega juba tegeleme," ütles Loigo.
MKM-i veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles eelmisel nädalal, et elektritõuksiga seotud liiklusseaduse muudatused on planeeritud valitsusse esitada hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.