Kolmapäeval kohtusid Tallinna Kesklinna valitsuse esindajad politsei, kommunaalameti, linnaplaneerimise ameti ja elektrilisi tõukerattaid rendile andva CityBee esindajatega.

Kesklinna vanem Vladimir Svet ütles ERR-ile, et mingite otsusteni veel ei jõutud, sest ees seisab kohtumine Bolti esindajatega. CityBee rääkis kohtumisel, et järgmisel hooajal võiks kasutusele tulla uuemad rattamudelid, mis on vastupidavamad ja veidi laiema rattaga. Linn tõi kohtumisel välja viis teemat, mille üle arutleda ja mõelda, kuidas edasi minna.

Neist esimene on piirkiirus, sest praegu kehtiv piirang 20 km/h on näiteks vanalinnas või ka haiglate juures, kus liigub rohkem eakaid ja ratastoolis inimesi, liiga suur.

"Samas on meil eraldiseisvad rattateed näiteks Pirital või valmival Reidi teel, seal võiks piirkiirus olla näiteks 25 km/h, kui jalakäijad on eraldatud tõukeratturitest. Meie teada on sellistel ettevõtetel olemas tehnoloogia ja tarkvara, mis lubab tsoneerimist rakendada. Linna hinnangul oleks see väga positiivne areng," lausus Svet.

Teise kaalumiskohana tõi ta välja võimaluse piirata elektriliste tõukerataste koguarvu Tallinnas. Kui praegu on turul kaks ettevõtet, CityBee ja Bolt, siis linna poole on pöördunud veel kaks firmat, kes samuti tahaksid turule siseneda. Kuskil on linnaosavanema sõnul mõistlik piir, kui palju tõukerattaid Tallinna lubada, aga küsimus, millise loogika järgi neid koguseid eri ettevõtete vahel jagada, on veel toores. Samas rõhutas Svet, et piirang puudutaks renditavaid, mitte eratõukerattaid ning võrreldes praegusega tõukerataste arvu ei vähendata.

"Peame uurima teiste linnade praktikat ja mõtlema ka sellele, mis on kõrgeim piir Tallinnas," tõdes ta. "See on kõige keerulisem küsimus, millele vastust mul veel ei ole. Kindlasti ei sünni see otsus niisama linnas, arutame seda ettevõtjate ja teiste huvitatud osapooltega."

Samuti tahab pealinn kaaluda, kas peaks firmadele seadma rangemad identifitseerimisnõuded näiteks alaealiste suhtes. Kesklinna vanem tõi välja võimaluse, et inimene teeb foto enda näost ja dokumendist, saadab selle firmale, kus neid võrreldakse, ja kui need on identsed, saab kasutaja loa sõita. Sellist tehnoloogiat on kasutanud ka näiteks Airbnb.

"Enne tuleb aru saada, kas see on väga oluline probleem ja kui palju mõjutab barjäär, mille loomist firmadelt nõuame, seda, kui kergesti inimene hakkab tõukeratast kasutama. Siin on palju lahtisi küsimusi," ütles Svet.

Tallinna ennast puudutav teema on tema sõnul infrastruktuur, eriti kesklinnas, sest ühelt poolt on tõukeratturi koht koos ratturitega ehk eraldiseisval jalgrattateel, neid aga pole palju. Järgmisel aastal on selliseid teid valmimas mitu ning see võib Sveti sõnul elektriliste tõukerataste kasutamist populaarsemaks muuta.

"See on üks osa lahendusest, kus me ehitame teid. Teine küsimus on, et meil on palju kohti, kus eraldiseisvat teed ei saa ehitada ja peame mõtlema, kuidas olemasolevat infrastruktuuri parandada - äärekivid, väiksemad muhud, teede tasasemaks muutmine. Olukord on kommunaalametil eelmisel aastal kaardistatud ja iga uue hooajaga loodame, et aina rohkem kohti saab parandatud ja muudetud olemasolevat infrastruktuuri mugavamaks kõigile liiklejatele, mitte ainult tõukeratturitele, vaid ka jalgratturitele, erivajadusega inimestele, lapsevankriga liikujatele," loetles Svet.

Kindlasti hakatakse tema sõnul enne järgmist hooaega mõtlema ka parkimisele - nimelt on tõukeratta suur eelis, et seda saab parkida peaaegu igal pool, ja kui laiadel kõnniteedel pole see probleemiks, siis kitsamate puhul takistab see jalakäijaid. Seetõttu peab linnaosavanem võimalikuks, et näiteks vanalinnas ja selle ümbruses määrataks kindlaks, kuhu tohib tõukerattaid jätta. Terves linnas sellist süsteemi rakendada oleks aga tema hinnangul liialt karm, keeruline ja ebamõistlik.

Svet ütles, et selgust, mida linna seisukohast on vaja muuta ja mida teenusepakkujate poolelt saab ära teha, loodetakse saada paari kuu jooksul. Lisaks ootab Tallinn, et ka majandusministeerium viib lõpuni tõukerataste staatuse täpsustamise.