Osa reoveeteenuse pakkujaid laseb solgi loodusesse ({{commentsTotal}})

Kui reovesi loodusesse jõuab, muudab see keskkonna liiga toitainerikkaks.
Kui reovesi loodusesse jõuab, muudab see keskkonna liiga toitainerikkaks. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Riigil puudub ülevaade reoveeteenust pakkuvate ettevõtete kohta ning on firmasid, kes odavama hinna pärast viivad reovee metsa alla, järve või valesse puhastusjaama.

Keskkonnainspektsioon on saanud aasta jooksul kaheksa kaebust, mis on seotud purgimisega ehk reovee puhastusse viimisega. Keskkonnakaitseosakonna peainspektori Pavel Ojava sõnul on rikkumisi kindlasti veel, kuid teated pole nendeni jõudnud. Ojava ütles, et ka need kaebused ei pruugi jõuda väärteomenetluseni, sest kui piisavalt informatsiooni pole, siis see raiskab aega.

Pea iga kümnes Eesti elanik kasutab kodus kogumismahutit, mis vajab purgimist. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Raili Kärmase sõnul võib vahel inimene purgimisteenuse eest maksta täishinda, kuid reovesi nõuetekohaselt reoveepuhastisse ei jõua. ''On näiteid, kus on purgitud metsakraavi või illegaalselt vee-ettevõtte torustikku,'' rääkis Kärmas.

Tallinna Vee keskkonnateenuste juht Maris Pever ütles, et probleem on ettevõtetega, kellel puudub vee-ettevõtjaga ehk veepuhastajaga leping. Ta tõi näite, kus nende inspektorid tabasid tänavalt ilma lepinguta ettevõtja, kes oli purgimisteenust pakkunud juba 30 aastat. Kuhu ta reovett kogu aja viinud on, pole teada. Ühe reoveepaagi puhastamine maksab Eesti Vee-ettevõtjate Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul olenevalt saastest ja asukohast 20–200 eurot.

Kui reovesi loodusesse jõuab, muudab see Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõuniku Krista Kupitsa sõnul keskkonna liiga toitainerikkaks. Ta lisas, et seetõttu võib saaste jõuda põhjavette, liikuda pinnases kiirelt edasi ning jõuda näiteks inimese toidulauani. Aarma sõnul on seis halb ka tööstustest tuleva reoveega, mis võib sisaldada raskmetalle ja ohtlikke aineid. ''Kui selline reovesi mõnda väiksemasse veekogusse lastakse, siis võib veekogu elustik surra,'' rääkis ta ja lisas, et äärmisel juhul võivad ka kalad hukkuda.

Omavalitsuste ülesanne on määrata reoveevedajatele nõuded, kuid kõikjal seda siiski ei tehta. Aarma sõnul pole riiklikult purgimisteenuse kohta nõudeid kehtestatud. ''Tegelikult puudub Eestis täielikult ülevaade reoveeteenust pakkuvatest ettevõtetest ja kogustest, kui palju nad reovett inimestelt ja ettevõtetelt võtavad ja kuhu viivad,'' ütles Aarma.

Riigikogu vastuvõetud veeseadus jõustub 1. oktoobril, kuid septembri alguses asusid keskkonnaministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Eesti Linnade ja Valdade Liit arutama selle muutmist. Eesti Vee-ettevõtete Liit saatis ka ettepanekud seadusemuudatusteks. Muu hulgas sooviti registreerida purgimisteenusepakkujad ka riigis. Esialgse plaani järgi arutatakse neid septembri lõpus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: