Miks te tegite sotsiaalmeedias küsitluse teemal, mis teie poliitilisest karjäärist edasi saab?

Küsimus ei ole muidugi selles, mis saab minu poliitilisest karjäärist. Mind toetas riigikogu valimistel üle 7000 inimese, Euroopa Parlamendi valimistel üle 20 000. Mõistagi pean järgmiste aastate jooksul parimal viisil esindama nende inimeste huve ja ootusi. Küsimus on selles, kuidas seda teha. Ma olen alati üritanud poliitikat teha väga läbipaistvalt ja kaasavalt. Olen alustanud kahekõnet oma valijatega. See on minu jaoks väga huvitav ning olen tänulik kõigile, kes on mulle saatnud sõnumeid sotsiaalmeedias, e-kirjaga või muul viisil.

Mis teie enda vaates võimalikud tulevikuperspektiivid on?

Veel kord. Ma ei mõtle tulevikku vaadates selle peale, milline võiks olla kõige targem trajektoor minu edasise karjääri seisukohast. Samas on arusaadav, et mind toetanud inimeste väärtuste ja huvide esindamisel ning poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on vaja organisatsiooni ja meeskonda.

Millise erakonna vaated teie omadega kõige enam kokku langevad?

Asun parem-vasakskaalal üsna täpselt keskel ning olen liberaal. Seega ei ole mul raske leida ühisosa mitmete parlamendis esindatud ja ka esindamata erakondadega.

Milliste erakondade esindajad on teid oma erakonda kutsunud?

Minu arvates on see protseduur siiski teistpidine. Kui jõuan kahekõnes oma toetajatega tõdemuseni, et parimaks viisiks nende huve esindada on liituda mõne olemasoleva Eesti erakonnaga, siis on minu kohus esitada sellele erakonnale liitumisavaldus, mitte vastupidi.

Mailis Reps ütles 10. septembril veebisaates "Otse uudistemajast", et kui te lähete kohalikel valimistel Keskerakonna vastu kandideerima, siis kindlasti väga suur hulk teie valijaid solvub ja reeturlust ei andesta. Kuidas te seda kommenteerite?

Sel nädalal on olnud mitmeid olulisi kohtumisi, mis on seotud minu tööga riigikogu väliskomisjonis - Palestiina asevälisministri, aga ka Namiibia asepresidendi delegatsiooni liikmetega. Sellele lisaks olen väga süvitsi tegelenud tehisintellekti rakendamise küsimustega, mida pean Eesti ja Euroopa digivaldkonna tuleviku seisukohast üheks olulisemaks arenguvektoriks. Osalen nimelt uuel nädalal Saksamaa välispoliitika nõukogu seminaril, mis puudutab tehisintellekti reguleerimist. Eesti seisukoht on see, et me ei peaks tehisintellekti valdkonda ette tugevalt ja liigselt reguleerima. Samal seisukohal on olnud Põhjamaad ja teised Balti riigis. Samal ajal on ka Euroopa välis- ning kaitseministrid hiljuti Helsinkis arutanud tehisintellekti kasutust kaitsevaldkonnas ning näiteks Saksamaa peab küllalt oluliseks autonoomst relvade piiramist või koguni keelustamist.

Seega olen lugenud taustamaterjale, mõttekodade pabereid ning suhelnud tehisintellekti küsimustega tegelevate ettevõtete ning ekspertidega. Nende küsimuste kõrvalt ei ole mul kahjuks olnud aega haridusministri intervjuus tehtud avalduste sisuga tutvumiseks ning seetõttu ei oska ma neid ka kuidagi kommenteerida. Sel suvel ilmus riigikontrolli aruanne, mis andis väga hävitava hinnangu eesti keele õppe kättesaadavusele Eestis. Mailis Reps on pikka aega olnud haridusminister ja ma arvan, et oleks otstarbekam, kui ta keskenduks minu personaalküsimuse asemel selle probleemi lahendamisele.

Reps ütles ka, et peab õigeks mõtteks, et te helistaks Jüri Ratasele, jätaks mineviku selja taha ja prooviks uuesti üritada. Repsi sõnul on erakonnas piisavalt palju inimesi, kes teie Keskerakonnaga taasliitumisele paindlikult vaataksid. Kui tõenäoliseks peate naasmist Keskerakonna ridadesse?

Välistan selle kindlasti. Mis aga puudutab Keskerakonna siseelu, siis kahjuks ei oska ma seda kuidagi kommenteerida. Ma ei kuulu sellesse erakonda ega selle juhtorganitesse.

Kas te olete Jüri Ratasega pärast erakonnast lahkumist rääkinud? Millest? Kas ta on teid erakonda tagasi kutsunud?

Kohtusime peaministriga viimati reedesel (13. septembri - toim.) kliimakonverentsil ning rääkisime põgusalt kliimapoliitikast, teatud regionaalse arengu küsimustest, mis on seotud meie saartega ning Soome ja Eesti turismivaldkondade arengust. Aga seda tõesti väga põgusalt. Olen kindlasti ka tulevikus avatud dialoogiks valitsusjuhiga, kuid mitte niivõrd sise- kui välispoliitika küsimustes.

Kas te ei ole mõelnud poliitikast mõneks ajaks kaduda, rakendada end erasektoris ja siis ehk tagasi tulla poliitikasse?

Kuidas ma saaksin seda teha? Olen sel kevadel toimunud kahtedel valimistel lubanud, et võitlen homsesse vaatava, kiiresti areneva, kõiki võrdselt kohtleva ning mõistlikke otsuseid tegeva Eesti poliitika eest. Olen inimestele lubanud, et ma ei anna alla ja jään oma põhimõtetele kindlaks. Ma mõistan, et Eesti poliitiline diskursus on muutunud. Pensionäridele lubasid peaaegu kõik pensionitõusu, aga see ei paista olevat valitsuse prioriteet. Kui üldse midagi tehakse, siis näpuotsaga antakse raha juurde ja kõik. Sõlmiti lepe teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ja siis taganeti sellest. Lubati ka mitte teha EKRE-ga koostööd, aga tehti ikkagi. Aga see ei tähenda, et ka mina peaksin muutuma sama küüniliseks. Ei. Olen oma sõna andnud ja kavatsen seda pidada.

Kas riigikogus plaanite olla selle koosseisu lõpuni?

Ainsad, kes saavad mind riigikogu liikme kohustuste täitmisest vabastada, on minu valijad. Näiteks, kui nad kohalikel valimistel indikeerivad selgelt, et sooviksid mind näha osalemas hoopis Tallinna või mõne muu Eesti omavalitsuse juhtimises. Siis võib seda kaaluda.

Kuidas hindate valitsuse tervist? Tundub, et valitsuse koos hoidmisest on huvitatud kõik osapooled, isegi päris teravate erimeelsuste puhul.

Selle valitsuse tugevusvaru on täiesti olemas ja ma ei mõista, kuidas kujunesid suvel ootused selle peatsest kukkumisest. Selle pärast oligi nii oluline teha kõik, et püüda selle valitsuse moodustamist ära hoida. Mõistagi tuleb lõpuks leida võimalus tagada Eestile mõistlik ja eesmärgipärane juhtimine. Seda on vaja, et vähendada kahju, mis on juba tekkinud ning hoida ära Eesti areng Ungari või Poola eeskujul.