Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas küsis Koka käest, kui palju sellest maa korralisest hindamisest võiks riigile tulu tulla, näiteks kaasnevate mõjudena läbi kohalike omavalitsuste. Samuti küsis Rõivas, kui palju see võiks suurendada omavalitsuste tulubaasi siis, kui see hindamine rakendub 2021. aastal.

"Keskkonnaministeerium seda arvutust teinud pole, see protsess on täna alles täiesti algstaadiumis ehk alustatud, need mõju hindamised kindlasti tulevad ka sinna juurde rahandusministeeriumi poolt," vastas Kokk.

"Üks mõttekoht selles temaatikas üldse on see, et kuidas ära reguleerida, et edaspidi, olenemata poliitilisest seisust riigis, kes valitseb, kes mitte, oleks korraline hindamine seadusega määratud, et ta toimuks näiteks nelja aasta tagant, et ei teki selliseid auke. See on ka teema, mis kindlasti võetakse lauale, ja ma loodan, et me leiame mõistliku lahenduse, nagu on paljudes Euroopa Liidu riikides, et see toimubki iga nelja aasta tagant," märkis keskkonnaminister.

Rene Kokk (EKRE) kinnitas esmaspäeval ERR-ile, et kuigi valitsus kavandab üle 18 aasta maade hindamist, ei too see kaasa maamaksu kuuekordset hinnatõusu.

Maade korralisi hindamisi on Eestis läbi viidud kolmel korral - 1993, 1996 ja 2001. Ehk praegu kehtivad 2001 maa korralise hindamise tulemused.

Maamaksu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Tallinnas ongi see 2,5 protsenti.

Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on 0,1–2,0 protsenti maa maksustamise hinnast aastas.