Maa uus hindamine võib senise maksumäära samaks jäädes tõsta maamaksu kordades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuna riik pole viimase 18 aasta jooksul korraldanud uut maade hindamist, siis lähtuvad paljud omavalitsused maamaksu arvestamisel maksimaalsest seadusega lubatud maamaksu määrast. Kui see määr jääb kehtima ka pärast plaanitavat maa hindamist, siis võib see kaasa tuua maamaksu mitmekümne kordse tõusu.

Kui paarkümmend aastat tagasi ümbritsesid pealinna heinamaad ja kartulipõllud, siis nüüd on nende asemel eramud. Maamaksu maksavad uusasukad jätkuvalt selle järgi nagu oleks seal põld, sest viimane maa hindamine toimus 21. sajandi alguses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Plaanitav uus hindamine tõstab maamaksu märgatavalt, sest paljudes omavalitsusest kehtib juba praegu maksimaalne maamaksu määr ehk 2,5 protsenti.

"Näiteks Loo aleviku näitel on see maa hinna väärtus suurenenud 20 korda, mis on ikka üsna kolossaalne number," ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Maamaksu 20-kordne tõus ei ole vallavanema sõnul inimeste jaoks vastuvõetav ja seetõttu tuleb maksumäära muuta. Paljudes omavalitsustes kasutatakse maksimummäära alates 2013. aastast, kui kehtestati kodualusele maale maksuvabastus.

Et maamaksu laekumine jääks pärast uut hindamist samale tasemele, tuleks Jõelähtme vallas maksumäära langetada rohkem kui 15 korda. See on kohalike volikogude pädevuses.

"Ma ei ole näinud veel ühtegi volinikku, vähemalt Jõelähtme vallas, kes oleks lubanud valimistel oma valijatele maamaksu olulisel määral tõsta. Pigem ma usun, et ka volinikud on selles osas mõistlikud, lähtutakse sellest, milline on reaalne võimekus maamaksu maksmiseks," rääkis Umboja.

Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on maamaksu eesmärk reguleerida maakasutust ning see peab vastama krundi tegelikule väärtusele. Kui maadele määratakse õiglane hind, siis tuleb vallal seni kehtinud maksumäärad üle vaadata.

"Täna tuleb vallavolikogu otsuse alusel umbes 330 000 eurot. Ma usun, et see arvutus saab olema niipidi, et me seda saadavat raha eelarvesse ei taha vähendada. Aga ei ole ka eesmärk omaette, et see summa väga palju peab suurenema," sõnas Laur.

Pärnu linnas on hetkel 38 eri maamaksu tsooni ning linnaeelarvesse laekub aastas maamaksu 1,6 miljonit eurot. Sama summa peaks neljapäeval volikogule esitatud eelarvestrateegia järgi laekuma ka järgnevatel aastatel pärast maa uut hindamist.

"Ka selle eelarvestrateegiaga me anname kindla signaali, et mingit sellist drastilist maksumuutust ei tule, sest väga järsud maksumuutused ei ole kunagi hästi mõjunud," rääkis Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et maade hindamine võiks toimuda seaduse järgi korraliselt iga nelja aasta tagant. Maade korralisi hindamisi on Eestis läbi viidud aastatel 1993, 1996 ja 2001.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: