Haridusministeerium loobus plaanist lasteaed kohustuslikuks muuta

Haridusminister Mailis Reps käis möödunud aastal välja plaani muuta lasteaias käimine teatud vanusest kohustuslikuks, kuid praeguseks on ideest loobutud ning üks põhjuseid on muudatuse kulukus.
Reps tutvustas 2018. aasta juunis plaani kehtestada kohustuslik alusharidus, mille puhul peaks vanem, kes soovib last koju jätta, selle vormistama koduõppena ning teatud aja tagant lasteaias kohal käima, et õpetajad saaksid tema arengut jälgida.
Ühtlasi nägi plaan ette, et lasteaed oleks kohustuslikkuse puhul kas täielikult või mingis ulatuses tasuta.
Riigieelarve seaduses haridusministeeriumi valitsusala eelarvest lasteaia kohustuslikuks muutmise kavatsust ei kajastu ning haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Ingar Dubolazov ütles ERR-ile, et alushariduse kohustuslikkus ei ole enam plaanis.
"See on päevakorrast maas," kinnitas ta. "Tänases olukorras on kindlasti üks põhjustest ka see, et see on kulukas. Praeguses mõttes väga kallis."
Ka ei leidnud see ettepanek Dubolazovi sõnul kõigi huvigruppide üksmeelset poolehoidu.
Samas ütles konsultant, et ministeerium on lasteaia kohustuslikkuse all silmas pidanud eelkõige seda, et omavalitsusel peab olema ülevaade eelkooliealistest lastest, aga kui vanem peab otstarbekaks hoida oma last enne kooli kodus ja pakkuda talle koduõpet, ei saa seda vanemale keelata. Sellest sihist ei ole haridusministeerium loobunud.
Alushariduse seaduse eelnõu väljatöötamine jätkub ning sinna lisatakse sätteid, mis puudutavad nelja- kuni seitsmeaastaste lasteaias mitte käivate laste ja nende vanemate nõustamist piirkonna lasteaias.
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul on kavandatud seadus jõustada 2020. aasta sügisest.
"Töörühm on töö lõpetanud ja teinud koduste laste nõustamiseks ettepanekud, millest lähtume eelnõu koostamisel," lausus ta.
Reps põhjendas vajadust lasteaed kohustuslikuks muuta eelmisel suvel sellega, et kolme- kuni seitsmeaastastest lastest käib lasteaias 94 protsenti, mis tähendab, et keskmisel aastal jääb alusharidusest kõrvale kümme protsenti lastest ja enamik neist on sotsiaalselt kõrvale jäetud. Hiljem vajavad sellised lapsed sageli koolis õpiabi.
Lasteaednike liit suhtus ideesse toetavalt, kuid leidis, et esmalt tuleb kokku leppida, mida me alushariduselt ootame.